Eesti Sõjamuuseumil on ambitsioonikas plaan taastada tee Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juurde, mis asub Tallinnas Kaitseväe kalmistul. Sellega seoses kavatsetakse ümber matta ka 16 Nõukogude okupatsiooniväelase säilmed. Kalmistu, kus puhkavad Eesti Vabadussõja kangelased, on olnud ajaloolise tähtsusega paik, mida okupatsioonivõimud on mitmel korral rüvetanud.

Vabadussõja ajal kaotas Eesti poolel elu umbes 5000 sõjaväelast, kellest enam kui kümnendik (575) on leidnud oma viimse puhkepaiga Kaitseväe kalmistul. See pühapaik on mälestusmärk nendele vapratele meestele, kes võitlesid Eesti iseseisvuse eest Vabadussõjas.

Okupatsiooniväed ei austanud Eesti Vabariigi pärandit. Nõukogude okupatsiooni ajal maeti Vabadussõja kangelaste haudadele Nõukogude sõjaväelased, samal ajal hävitati hauatähiseid ja võeti kasutusele fiktiivseid mälestusmärke. Aastal 1949 sai alguse hauatähiste hävitamine ja nende asendamine Nõukogude sõjaväelaste omadega. Paljud kivid, mille all ei olnud tegelikult kedagi maetud, said uue sisu, rikkudes Eesti Vabadussõja pärandit. Ligikaudu 200 kalmistule paigaldatud fiktiivset hauatähist on jäänud tunnistama okupatsioonivõimu mõju.

Suvel 1994 otsustas Tallinna Kaitseväe kalmistu taastamise komisjon, et kalmistu tuleb taastada kui Vabadussõja mälestuspaik, kuhu kuuluvad ka Vabadussõja juhtide ja kavaleride mälestusmärgid. Kahjuks ei ole see otsus tänaseks täide viidud, jättes kalmistu olulised taastamistööd tegemata ja rikkudes Vabadussõja kangelaste mälestust. Lisaks seisab kalmistul endiselt 2007. aastal sinna teisaldatud kommunistlik Nõukogude monument ehk “pronkssõdur”.

Viimaks on lootust, et asjad hakkavad liikuma. Eesti Sõjamuuseum plaanib järgmisel kevadel taastada tee Vabadusristi kavaleride mälestusmärgi juurde, mis tähendab ka 16 Nõukogude sõjaväelase säilmete ümbermatmist. Monumendi juurde viivat teed ei ole olemas ning ligipääs on keeruline. Seetõttu otsustati, et tuleval kevadel maetakse ümber ka 1960. ja 1970. aastatel sinna maetud 16 Nõukogude sõjaväelase säilmed.

Kuigi need on Nõukogude okupantide haudad, loetakse neid seaduse mõttes tsiviilhaudadeks. Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill rõhutas, et ümbermatmine on täiesti seaduslik ja sarnased protseduurid on mujal maailmas üsna tavalised.

Lill ütles ERR-ile, et sõjamuuseum on varasemalt edukalt tegev olnud ümbermatmisprojektidega ja töö tehakse kindlasti kiirelt ning professionaalselt. Projekti rahaliseks maksumuseks hinnati mõni tuhat eurot. Taastamistööde eeldatav tähtaeg on järgmise aasta võidupüha.

Vabadusristi kavaleride monument rajati 1935. aastal ja selle kujuriks oli Juhan Raudsepp. 1940. aastal valminud monumendi avamispidustused jäid aga alanud okupatsiooni tõttu toimumata, ning kuju lõhuti 1950. aastal. Lugu meenutab ka seika 1962. aastast, kui kolm noormeest Toivo Hüvato, Aare Tamra ja Henno Ustav avastasid Vabadusristi kavaleride monumendi terveks jäänud tükid ning peitsid need Meriväljal keldrisse. Monumenti õnnestus säilitada kivisöekuhja all kuni Eesti iseseisvuse taastamiseni. Taastamistöödega alustati 1994. aastal ja Vabadusristi graniitosa lisati 1995. aastal. Monument taastati Juhan Raudsepa jooniste põhjal ja avati 1998. aastal.