Jaapan astub järjekordse suure sammu oma sõjalise jõu taastamisel. Peaminister Sanae Takaichi valitsus on esitanud 2027. eelarveaastaks rekordilise umbes 8,9 triljoni jeeni ehk 55,6 miljardi dollari suuruse kaitse-eelarve kava, kus kirsiks tordil on kaugmaa löögivõime, mehitamata süsteemid, tehisintellekt ja uued raketitehnoloogiad. Ühe tähelepanuväärse uue projektina sisaldab kava hüperhelikiirusega raketi arendamist, mida oleks võimalik välja tulistada vee alt.

Jaapani kaitseministeerium ei nimeta uue süsteemi kavandatavat platvormi veel otseselt allveelaevaks, vaid räägib „veealusest platvormist“. See jätab tehniliselt avatuks mitu võimalust, sealhulgas tavapärased allveelaevad või tulevikus isegi allveedroonid. Tegemist oleks uue põlvkonna kaugmaarelva võimega, mille suur eelis on ellujäämisvõime: vee all paiknevat stardiplatvormi on vastasel märksa raskem avastada ja ennetavalt hävitada.

Uus relv peaks olema Jaapani senise relvastuse edasiarendus. Jaapan on juba arendanud hüperhelikiirusel raketti, mis liigub vähemalt Mach 5 kiirusega ja mille kinnipüüdmine on väga keerukas. 2026. aasta märtsis võeti Jaapani omatoodetud relvad Tüüp-25 SSM ja Tüüp-25 HVGP juba kasutusele – see oli esimene kord, kui Jaapani omatoodetud kaugmaaraketid jõudsid tegelike üksusteni.

Jaapan ei tee seejuures saladust oma eesmärgist: uued relvad peavad võimaldama anda lööke väljaspool vastase õhutõrje ja muu lähikaitse ulatust. Kaitseministeeriumi sõnul on sellise võime eesmärk reageerida Jaapani territooriumi, sealhulgas kaugete saarte vastu suunatud rünnakule ning tabada ründavaid laevu ja dessantjõude enne nende jõudmist sihtmärgini. See on oluline muutus riigis, kus on aastakümneid eelistatud rangelt kaitselist sõjalist doktriini.

Jaapani põhiseaduse 9. paragrahv ütleb, et riik loobub sõjast kui suveräänsest õigusest ning sõjalise jõu säilitamisest sõja pidamise eesmärgil. Praktikas on Jaapan sellest sättest lähtudes siiski üles ehitanud ühe maailma kõige võimekama relvajõu – Jaapani Omakaitsejõud. Nüüd on Tokyo tõlgendus nihkunud veelgi kaugemale: 9. paragrahvi piires püütakse luua jõud, mis suudaks reaalse sõjalise ohu korral anda vastasele hävitava vastulöögi. Peaminister Takaichi on toetanud ka põhiseaduse muutmise arutelu ning öelnud, et 1947. aastal (Teise maailmasõja järel Jaapanit okupeerinud USA survel) kehtestatud põhiseadus peab vastama tänapäeva julgeolekukeskkonnale.

Selle kursi taga on eelkõige Ida-Aasia jõuvahekordade muutumine. Jaapani kaitseministeerium kirjeldab praegust julgeolekukeskkonda kui kõige raskemat ja keerukamat pärast sõja lõppu ning Tokyo on viimastel aastatel suurendanud kiiresti nii kaitsekulutusi kui ka kaugmaa relvastuse arendamist. Üheks peamiseks mureallikaks on Puna-Hiina kasvav sõjaline võime, kuid Jaapan peab oma strateegilises planeerimises arvestama ka Põhja-Korea raketiprogrammi ja Venemaa sõjalise kohaloluga piirkonnas.

Jaapani arengud teeb veel märkimisväärsemaks, et Tokyo kaalub samal ajal ka tuumakütusel töötavate allveelaevade võimalust. Kaitseminister Shinjiro Koizumi ütles 11. septembril, et Jaapan ei välista nende omandamist ning küsimust kaalutakse riigi kolme peamise julgeolekudokumendi uuendamisel aasta lõpuks. Tuumaallveelaevad annaksid Jaapanile palju suurema tegevusraadiuse ja merealuse patrullimise kestuse ning sobiksid loogiliselt kokku ka veealuse kaugmaarelvastuse arendamisega.