Hollandis registreeritud tehnoloogiaettevõte Nebius plaanib rajada Baltimaade esimese suure tehisarutehase Harjumaale Saue valda Hüüru külla, kus juba asub Eesti kõige olulisem andmekeskus. Olukord võib tähendada tõsist julgeolekuriski, kuna ettevõttel on tihedad sidemed kahe paariariigi – nii Venemaa kui Iisraeliga. Nebiuse juhi Arkadi Voloži taust on seotud Venemaa suurettevõtte Yandexiga ning firmal on väga tugevad sidemed Iisraeli tehnoloogiasektoriga.
Hüürusse kavandatav tehisarutehas peaks alustama tööd selle aasta lõpus. Keskuse võimsus oleks 22 megavatti ning investeeringu suuruseks ligi 100 miljonit eurot. Arendaja hinnangul looks projekt ligikaudu 150 töökohta.
Ent juba on pälvinud kaitsepolitsei tähelepanu küsimus, kes hakkab Hüürus asuvat võimsat arvutustaristut tegelikult kontrollima, milline saab olema seal töötava personali taust ning milliseid andmeid ja tehnoloogiat keskuses üldse töödeldakse.
Nebiuse juhi ja suuraktsionäri Arkadi Voloži nimi on lahutamatult seotud Yandexiga, mida on nimetatud Venemaa Google’iks. Volož asutas ettevõtte 1990. aastatel ning juhtis seda aastaid.
Pärast Venemaa täiemahulist sissetungi Ukrainasse sattus Volož Euroopa Liidu sanktsioonide alla. Ta mõistis sõja hukka, lahkus Yandexi juhtimisest ning 2024. aastal eemaldati ta sanktsiooninimekirjast.
Nebiuse enda sõnul ei ole ettevõttel tänapäeval Venemaaga enam juriidilisi, ärilisi ega tehnoloogilisi sidemeid. Samas kuulub Voložile ettevõttes endiselt üle poole hääleõigusest ning märkimisväärne osa Nebiuse kompetentsist põhineb inimestel, kes töötasid varem Yandexis.
Nebiuse puhul ei piirdu küsimused aga Venemaaga. Ettevõtte tänane tegevus on tugevalt seotud Iisraeliga, kus Volož on elanud alates 2014. aastast ja loobunud Venemaa kodakondsusest Iisraeli kasuks. Pärast Venemaa sissetungi Ukrainasse olevat ta aidanud sadadel Yandexi inseneridel ja teadlastel Venemaalt lahkuda. Suur osa neist asus elama just Iisraeli.
Iisraelis on Nebius saanud väga olulise rolli riikliku AI-taristu ülesehitamisel. Israel Innovation Authority valis ettevõtte rajama ja haldama Iisraeli riiklikku superarvutit, mille esimene etapp käivitati 2026. aasta alguses. Lisaks ehitab Nebius koostöös ettevõttega Mega Or Iisraelis kahte suurt andmekeskust, mille koguinvesteering ulatub 880 miljoni dollarini. Keskuste koguvõimsus on 80 megavatti ning need on kavandatud osaks Iisraeli riiklikust suveräänsest pilvetaristust.
Ühtlasi on Nebius sõlminud kokkuleppe Iisraeli tehisintellekti idufirma Tavily omandamiseks esialgu 275 miljoni dollari eest.
Kaitsepolitsei tähelepanu pälvinud investeeringut ei saa tavapärases korras välisinvesteeringuna sõeluda, sest Nebius on registreeritud Euroopa Liidus. Seega on tähelepanu keskmes eeskätt ettevõttega seotud inimeste taust. „Venemaa kodanike puhul on siiski lojaalsuskohustus Venemaa ees. Sõja- või kriisiolukorras tuleb neil seda kohustust oma riigi ees kanda,“ ütles kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul ERR-ile.
Samuti tekitab küsimusi asukoht. Nebiuse tehisarutehas rajatakse Greenergy Data Centeri olemasolevasse andmekeskusse, kus asuvad ka Eesti riigi ning Swedbanki olulised andmed. Piirkonna strateegilist tähtsust näitab muuhulgas seal kehtiv droonilennukeeld.
Julgeolekuekspert Raivo Vare hinnangul ei saa küsimust taandada üksnes sellele, millises riigis Nebius on registreeritud – oluline on ka see, kes ettevõtte Eesti keskuses tööle hakkavad. „Kui siia tahab tulla sada Vene inseneri, siis tuleb tekitada selline olukord, et nad ei tule. Ja tulevad need insenerid, kes ei ole nii-öelda ohuallikaks,“ ütles Vare Postimehele.
Vare meenutas analoogiat umbes 20 aasta tagusest ajast, kui Hiina konglomeraat kavandas Muuga sadamasse konteinerterminali. Investeeringu tingimuseks oli toona 70–80 Hiinast pärit inseneri toomine Eestisse. Julgeolekukaalutlustel ei peetud seda võimalikuks ning projekt jäi ära. Nüüd tuleb Vare sõnul esitada samalaadseid küsimusi.
Nebiuse Eesti partner Tensor Estate kinnitab, et ettevõte on julgeolekuküsimusi enne investeerimisotsust ise hinnanud ning pöördunud nende arutamiseks Eesti julgeolekuasutuste poole. Tensor Estate’i juhi Miko Niinemäe sõnul on partnerit kontrollitud Euroopa nõuete kohaselt ning Nebius tegutseb juba ka Soomes, kus julgeolekuasutused on tema sõnul ettevõttega seotud küsimusi hinnanud.
Nebiuse Eesti keskuse tehniline loogika on iseenesest lihtne: GDC tagab hoone, elektri ja jahutuse, Nebius paigaldab Nvidia tehisintellekti kiipidel põhineva arvutustaristu ning müüb selle arvutusvõimsust klientidele. Tensor Estate’i juht kirjeldas protsessi kujundlikult nii: ettevõte tagab „külma ruumi ja omajagu elektrit“ ning Nebius pakub klientidele „intelligentsi teenust“.
Küsimus on aga ka selles, milliste klientide heaks seda võimsust kasutatakse ja milline kontroll on Eestil selle üle.
Sama küsimuse tõstatas Postimehe juhtkiri, mis nimetas Nebiuse kavandatavat keskust Hüürus „Trooja hobuseks“. Juhtkirjas leitakse, et Eestile kriitilise tähtsusega side- ja andmetaristu tuleb praeguses julgeolekuolukorras hoopis hajutada, maa alla viia või mõnda sõbralikku välisriiki paigutada, ning kindlasti mitte koondada selle lähedusse veel üht kahtlase taustaga tehnoloogiakeskust.
LOE KA: Võrumaalased kahtlustavad Iisraeli-Vene ärimeest kaevude mürgitamises. Mehelt võeti e-residentsus
