Saksamaa sotsiaaldemokraatliku erakonna (SPD) kaasesimees ja tööminister Bärbel Bas väitis hiljuti, et inimesed ei immigreeru Saksamaale eesmärgiga riigi sotsiaalhoolekandesüsteemi ära kasutada. See avaldus on toonud kaasa ulatusliku ja terava vastureaktsiooni nii poliitiliste oponentide kui ka parteikaaslaste poolt.
Bundestagi istungil esitas erakonna Alternatiiv Saksamaale (AfD) parlamendisaadik René Springer ministrile küsimuse, miks ei kärbita praeguse eelarvekriisi tingimustes sisserändega seotud kulutusi. Springeri sõnul paneb immigratsioon sotsiaalsüsteemile ilmselge koorma, mis teeb Saksa maksumaksjaid üha vihasemaks. Bas vastas kriitikale, nimetades selliseid väiteid “paremäärmuslaste valeks”. Sarnaselt paljudele teistele immigratsiooni pooldajatele seostab minister sisserännet Saksamaa oskustööliste puuduse leevendamisega, leides, et riik vajab tööturule igaüht, kes on juba kohal ja võimeline töötama.
Poliitiliste oponentide vastulöök ministri seisukohale oli aga kiire ja terav. Springer teatas eelmisel nädalal sotsiaalmeediaplatvormil X, et iga statistika lükkab Basi väited ümber ning sotsiaalsüsteemidesse suunduv immigratsioon on üks peamisi põhjuseid, miks riik liigub pankroti suunas. Ta lisas ajalehele Bild antud intervjuus, et abivajajate jaoks jääb raha järjest vähemaks, kuna ühiskond peab üleval pidama inimesi, kes ei ole kunagi süsteemi panustanud ega tee seda ka tulevikus.
Kriitikaga ühinesid ka teiste erakondade esindajad. Kristlik-Sotsiaalse Liidu (CSU) poliitik Stephan Mayer rõhutas, et immigratsioon sotsiaalriiki ohustab sotsiaalset sidusust ning üha suurenev toetusesaajate hulk viib hoolekandesüsteemi kokkuvarisemise äärele. AfD fraktsiooni juht Alice Weidel nimetas SPD tegelikkuse eitamist sümptomaatiliseks valitsuse teovõimetusele, märkides, et poliitiline pööre on võimalik vaid AfD abiga. Samuti tõi kristlike demokraatide (CDU) asejuht Günter Krings esile, et Saksamaa sotsiaalsüsteem on magnetiks paljudele Euroopa Liidu kodanikele, kes töötavad vaid paar tundi nädalas ning elatuvad ülejäänud aja sotsiaalabist.
Sisserände ja sotsiaalkulutuste vaheline seos on Saksamaal üha teravama tähelepanu all, mida peegeldab ka ametlik statistika. Kuigi rändetaustaga inimesed moodustavad rahvastikust väiksema osa, selgus föderaalvalitsuse 2024. aasta novembri andmetest, et koguni 64 protsenti toetusesaajatest on rändetaustaga. Ainuüksi sotsiaalhoolekande kulutused tõusid tollal 12,2 miljardi euroni ning kokku kulutas Saksamaa 2023. aastal immigrantide toetamisele ja piirikaitsele ligikaudu 50 miljardit eurot.
Hoolimata eelarvelistest pingetest asus Saksamaa föderaalne tööhõiveamet 2025. aasta augustis aktiivselt propageerima riiklikku kodanikutoetust noorte immigrantide seas. Kriitikute hinnangul õpetab riik oma lahkuses välismaalastele otseselt, kuidas Saksamaal ilma töötamata ots otsaga kokku tulla. Olukorra teeb keerulisemaks see, et toetusesaajatel puudub sageli stiimul töö otsimiseks ning riik peab maksumaksja kulul üleval isegi neid isikuid, kelle suhtes on langetatud väljasaatmisotsus.
Rahulolematus ministri väljaütlemistega on kasvanud ka sotsiaaldemokraatide endi ridades. Tüüringi liidumaa kaks SPD tipp-poliitikut astusid 2025. aasta augustis partei pealiinist kõrvale, nõudes, et enamikule Euroopa Liidu välistele rändajatele makstaks toetuste asemel intressivabasid laene, mis tuleks töö leidmisel tagasi maksta. Ka endine SPD parlamendisaadik Joe Weingarten distantseerus Basi sõnadest, nimetades tema hinnangut täiesti ebarealistlikuks. Weingarteni sõnul on Bas oma seisukohaga erakonnas suures osas üksi ning iga vastutustundlik kohalik poliitik suudaks tuua oma kodulinnast piisavalt näiteid, mis ministri väited reaalsuses ümber lükkavad.
