Eestis on viimasel ajal kerkinud üha enam küsimusi võõrtööjõu sisserändepoliitika ning kohaliku kultuuri ja keele säilimise ümber. Üks näide sellest, kuidas võõrtööjõu kasutamine võib mõjutada igapäevaelu, on lugu Tartus Annelinna Prismas esinenud keeleprobleemidest, kus klienti süüdistati rassismis, kuna ta juhtis tähelepanu kassapidaja keeleoskuse puudulikkusele.
Tartu Postimees vahendab, et Annelinna Prismas on viimasel ajal tekkinud mureküsimusi seoses ühe tumedanahalise kassapidajaga, kes on töötanud seal umbes aasta. Klientide sõnul suhtleb kassapidaja klientidega peamiselt inglise keeles ning eesti keelt kasutab vaid harva ning ebatäpselt. Seetõttu on mitmed kliendid olnud poes hädas, eriti vanemad inimesed, kes ei pruugi inglise keelt piisavalt mõista ega rääkida.
Ajalehega suhelnud Eva-Liina kurtis, et pidi teenindajast aru saamiseks tõlgiks kutsuma turvamehe. “Ma saan varsti 50 ega oska nii hästi inglise keelt, et temaga seal maid jagada,” lausus ta.
Infoletti pöördumisel tabas prouat aga hoopis rassismisüüdistus. “Kuu aja eest küsis infoleti töötaja minu käest, kas mind häirib see, et kassapidaja nahavärv on teine,” meenutas Eva-Liina Tartu Postimehele. “Mul pole kassapidaja nahavärvi vastu absoluutselt midagi. Tahaks lihtsalt Eesti poes eesti keeles hakkama saada.”
Eva-Liina kogemus on vaid üks näide sellest, kuidas võõrtööjõu kasutamine võib tekitada tarbijate ja teenindajate vahelisi kommunikatsiooniprobleeme. Prisma personalidirektor Maren Penu ütles ajalehele, et nende poes on töötajatel kohustus omandada eesti keel mõistliku aja jooksul. Samas ilmneb, et mitte alati ei vasta töötajad nendele nõuetele, kuna antud juhul on umbkeelne teenindaja poes töötanud juba aasta.
Keeleameti järelevalveosakonna juhataja Merle Loodus-Adamson märkis, et Eestis on nõutud klienditeenindajatelt vähemalt B1 taseme eesti keele oskus.
Samal ajal kerkib esile küsimus, kuidas võib uus välismaalaste seaduse eelnõu, mille eesmärk on laiendada võõrtööliste võimalusi Eestisse saabumiseks, olukorda veelgi mõjutada. Kuigi ministrid väidavad, et see on Eesti majandusele kasulik, võib uus poliitika kaasa tuua A2-tasemel eesti keele valdavate lihttööliste massilise sissevoolu, ohustades seeläbi Eesti senist tööturgu ning eesti keele ja kultuuri säilimist.
Üheskoos on need juhtumid murettekitav signaal, mis nõuab sügavamat arutelu võõrtööjõu sisserände poliitika ning kohaliku kultuuri ja keele säilimise teemadel.
