Saksamaa Baieri liidumaal on välisriikide kodanikud seotud peaaegu poole kõigist röövidest, seksuaalkuritegudest ja vägivallakuritegudest, selgub siseministeeriumi andmetel koostatud raportist, mis avaldati vastusena Saksa parlamendisaadiku Martin Böhmi (AfD) arupärimisele.

Kuigi välismaalased moodustavad Baieri elanikkonnast ligikaudu 18 protsenti (u 2,4 miljonit inimest), kujutavad nad endast 2024. aasta andmete järgi peaaegu pooli kõigist kuritegude kahtlusalustest. Tegemist pole pelgalt absoluutarvudega, vaid ametliku statistilise näitajaga, mida Saksamaa kasutab – TVBZ (Tatverdächtigenbelastungszahl) ehk kuriteokahtluse koormusarv, mis võrdleb kahtlusaluste arvu 100 000 elaniku kohta.

Seksuaalkuritegudes oli 43% kahtlusalustest välismaalased (532 1223 juhtumist), röövimistes 49%, raskes kehavigastamises ja vägivallakuritegudes 47% ning tapmistes ja mõrvades 40%.

Eriti probleemsed rahvusrühmad on statistika järgi olnud türklased, ukrainlased ja rumeenlased, kes on neljakordselt suurema tõenäosusega seotud vägivallakuritegudega kui sakslased.

Siseminister Joachim Herrmann tunnistas juba 2023. aastal, et “kuritegevuse statistika näitab selgelt, et kontrollimatu sisseränne avaldab julgeolekuolukorrale negatiivset mõju”. Herrmanni sõnul on Baieri politsei saanud ülesandeks analüüsida kuritegevuse arengut ja vajadusel tõsta politsei kohalolekut.

AfD parlamendiliige Martin Böhm kritiseeris raportit ka selle eest, et statistikas puuduvad täpsed andmed selliste suurte ränderühmade kohta nagu süürlased (93 360), afgaanid (61 656) ja iraaklased (34 478), viidates väidetavale alla 100 000 inimese suurusele rahvastikule, mis takistavat täpsemaid järeldusi. Samas jäeti välja ka suuremad rühmad nagu poolakad ja itaallased.

Böhmi enda arvutuste järgi on afgaanid 13 korda ja süürlased 13 korda suurema tõenäosusega seotud vägivallakuritegudega kui sakslased. Seksuaalkuritegude puhul on afgaanide tõenäosus olla kahtlusalune 18-kordne ja süürlastel 7-kordne. Tapmiste ja mõrvade puhul on afgaanid ligi viis korda ja süürlased ligi 10 korda suurema tõenäosusega kahtlusalused.

Statistika puuduseks on ka see, et välismaise taustaga Saksa kodanikke ei eristata eraldi rühmana. Välismaalased, kes on saanud Saksamaa kodakondsuse, ja nende järglased loetakse statistikas sakslasteks, ka siis kui neil on topeltkodakondsus. Seda rühma võib hinnanguliselt olla kuni 3 miljonit inimest, mis tähendab, et kuritegevuse tegelik pilt võib olla veelgi murettekitavam.

2023. aastal lõi vägivallakuritegevus Saksamaal rekordeid, kusjuures välismaalaste osa selles tõusis 39%-ni, vägivallajuhtumitest aga lausa 60% ulatuses.

Siseminister Herrmann tõdes oma sõnavõtus, et “kuigi see on kogu Saksamaad puudutav trend, on välismaalased ja sisserändajad selle eest paraku vastutavad”.