Moskoovia poolt naabritele peale surutud kolonisatsioon on mõjunud koloniseeritud väikerahvastele kui täieline genotsiid, kirjutab erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) juhatuse liige, endine Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Paul Puustusmaa.
Koloniaalvõimud on koloniseeritud alade varad võtnud endale 100% ulatuses. Vastutasuks hävitanud sealsete rahvaste keele, kultuuri ja keskkonna praktiliselt täies ulatuses. Näiteks Ingerimaa!
Kui veel XIX sajandil Revalist Peterburi sõites oli valdav osa Ingerimaast ingerikeelne, ehk Narva ja Peterburi vahel kõlas valdavalt soome-ugri keel, siis viimase 150 aastaga on Ingerimaa venestatud täies ulatuses. Valdav enamus (üle 90%) elanikest on venelased. Ajaloolised soome-ugri põlisrahvad on muutunud kaduvväikeseks killuks.
Tõsi on samas see, et seal pole teostatud rahvastiku-geneetilisi uuringuid, mistõttu pole välistatud, et põlisrahvast, kuigi venestunud, võib olla oluliselt rohkem. On näiteks sosistatud sedagi, et diktaator Putin on tegelikkuses ugri-mugri juurtega. See oleks küll äärmiselt piinlik, seega seda teemat rohkem ei puuduta.
Niisiis tänapäeval on ajalooline Ingerimaa peamiselt venekeelne ja venemeelne tööstus-, põllumajandus- ja metsanduspiirkond. Venelased moodustavad piirkonna rajoonides hinnanguliselt 90–95% rahvastikust.
Samas suur osa praegusest elanikkonnast ei ole põlised, vaid Nõukogude ajal (eriti pärast Teist maailmasõda) sisse rännanud inimesed ja nende järeltulijad, kes asustati tühjaks jäänud ingerlaste küladesse.
Põlisrahvaste (soome-ugri rahvaste) saatus
Ajaloolise Ingerimaa põlisasukad – vadjalased, isurid ja ingerisoomlased – on jäänud statistilises mõttes peaaegu märkamatuks vähemuseks. Nende kadumise põhjuseks on Stalini repressioonid, Teine maailmasõda, venestamine ja hilisem väljaränne.
𝗜𝗻𝗴𝗲𝗿𝗶𝘀𝗼𝗼𝗺𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱 (𝗶𝗻𝗴𝗲𝗿𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱) – 𝗮𝗷𝗮𝗹𝗼𝗼𝗹𝗶𝘀𝗲𝗹𝘁 𝗽𝗶𝗶𝗿𝗸𝗼𝗻𝗻𝗮 𝘀𝘂𝘂𝗿𝗶𝗺 𝗿𝗮𝗵𝘃𝘂𝘀.
Praegu on alles jäänud väga vähe inimesi, kes identifitseerivad end ingerisoomlastena. 1990. aastatel, kui Soome president Mauno Koivisto algatas tagasirände programmi, kolis suur enamus veel allesjäänud ingerisoomlastest Soome.
Allesjäänud on tugevalt venestunud (segapered) ja elavad hajutatult, mitte enam kompaktsete küladena.
𝗜𝘀𝘂𝗿𝗶𝗱 (𝗶𝗻𝗸𝗲𝗿𝗼𝗶𝘀𝗲𝘁)
Ingerimaa põlisrahvas (õigeusklikud).
Neid on alles hinnanguliselt vaid mõnisada (2020. aasta rahvaloenduse andmetel kogu Venemaal veidi üle 200, enamik neist Ingerimaa lääneosas). Peamine asuala on Eestiga piirnevas Jaaman piiris (Moskoova poolt nimetatud kui Kingissepa rajoon) Soome lahe rannikul (nt Viistinas), kuid nende eluala on tugeva surve all seoses Ust-Luga (Lauga) suursadama arendusega.
𝗩𝗮𝗱𝗷𝗮𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱 (𝘃𝗮𝗱𝗷𝗮𝗹𝗮𝘇𝗼̃𝗱) – Ingerimaa vanim põlisrahvas.
Praegu on nad kriitiliselt ohustatud. Neid on alles hinnanguliselt alla 100 inimese (mõnedel andmetel vaid paarkümmend keeleoskajat).
Nende viimased ajaloolised külad (nt Luuditsa) asuvad samuti Jaaman piiris ja on tööstusarenduse tõttu hävimisohus.
𝗠𝘂𝘂𝗱 𝗿𝗮𝗵𝘃𝘂𝘀𝗲𝗱
Piirkonnas on märgatav hulk teisi rahvusi, kes on sinna rännanud Moskoovia okupatsiooni ajal.
𝗨𝗸𝗿𝗮𝗶𝗻𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱 𝗷𝗮 𝘃𝗮𝗹𝗴𝗲𝘃𝗲𝗻𝗲𝗹𝗮𝘀𝗲𝗱
Moodustavad suurima vähemuse venelaste järel, kuid on keeleliselt ja kultuuriliselt valdavalt venestunud.
𝗞𝗲𝘀𝗸-𝗔𝗮𝘀𝗶𝗮 𝗶𝗺𝗺𝗶𝗴𝗿𝗮𝗻𝗱𝗶𝗱
Viimastel aastakümnetel on kasvanud usbekkide ja tadžikkide hulk, kes töötavad ehitusel, põllumajanduses ja teeninduses (eriti suurlinna Peterburi lähedastes rajoonides ja suurtes sadamaehitustes nagu Ust-Luga).
𝗞𝘂𝗿𝗯 𝗸𝗼𝗸𝗸𝘂𝘃𝗼̃𝘁𝗲
Kui sõidad täna ringi ajaloolisel Ingerimaal, näed sa tüüpilist Moskoovia provintsi. Ajalooline “Ingerimaa” eksisteerib praegu pigem nukraks tegeva kultuurimälestusena (kirikud, kalmistud, iidsed külaasemed, üksikud muuseumid ja folkloorirühmad) kui reaalse demograafilise üksusena. Soome-ugri substraat on maastikult ja rahvastikust sisuliselt pühitud.
Aga alati jääb lootus, et õiglus saab kunagi võidu ja rajab tee piirkonna põlisuse taastamisele.
