Reformierakond tahab võtta eestlastelt metsa koos ööbikulauluga

Looduskaitsjad pelgasid alati konservatiivse maailmavaatega ministreid, aga Reformierakonna minister ületas kõik senised hirmud, kirjutab metsamees ja looduskaitsja Mati Sepp. Reformierakond eesotsas kliimaminister Kristen Michaliga on otsustanud võtta eestlastelt suurema osa alles jäänud metsast.

On teada, et Reformierakond vastutab hetkel kliimaministeeriumi portfelli eest. Seal majas toimuv on avalikku kajastust saanud võrdlemisi vähe, kuna kõik osapooled olid kutsutud looma uut seadusraamistikku. See oli ka peamine põhjus, miks kliimaminister Kristen Michal pääses see aasta looduskaitsjate pahameele käest, kui ta jättis linnurahu välja kuulutamata ja lubas harvesterid metsa linnupoegasid kimbutama.

Tagantjärgi tarkus – oleks pidanud ikkagi jõulisem olema, sest nüüd on harvesterid metsas ja tagatipuks tahab kliimaministeerium eesotsas ministriga kirjutada seadusesse raiemahtude senisel kursil jätkamise. Rahvas on niigi mures, kunas see metsade massiivne maharaiumine lõppeb. Michali eestvedamisel on aga võetud vastu otsus, et veel on liiga palju metsa maha raiumata ning nüüd tuleb sellega ikkagi edasi tegeleda, ja rahva arvamus ei tähenda mitte kui punast krossigi.

Sarnase tempoga raiudes soovitakse lühiajaliselt turgutada Eesti majandust, pikalt seda teha ei saa, sest suurem osa metsast ongi juba kadunud. Ainuüksi viimased 10 aastat on riigikassat ja metsafirmasid ülekäte läinud raietega nuumatud üle mõistuse palju. See on fakt, mida poliitikas tunnistada ei taheta. Ainuüksi metsateatisi on 10 aastaga võetud kolossaalses koguses ning valdavalt on need alad ka lagedaks raiutud (488 531 hektarit 10 aastaga). Ainult selle 10 aastaga on Eestimaa loodusest üle käinud selline harvesteride armaada, et selle tagajärgi tajuvad veel mitu põlvkonda.

Eestis raiutakse keskmiselt 10,7 miljonit tihumeetrit aastas. Uus nägemus on selline, et raiemaht peab olema edaspidi 9,9–10,2 miljoni tihumeetri ringis. See on elurikkusele pikas plaanis hukatuslik ja lõpuks kukub metsatööstus ise ka oma reha otsa, sest kui mets tühjaks raiuda raieküpsest metsast, siis võsast saelaudu ikkagi ei tee. Olgu tehnoloogia kui tahes võimekas! Inimesed jäävad ilma tööta ning rahvale jäävad lagendikud ja noorendikud.

Reformierakond lubas enne Riigikogu valimisi, et “maksud ei tõuse”, aga nüüd lubavad nad erakonna poolt, et tuleb tegeleda “elurikkuse taastamisega”. Et oleks, mida taastada, tuleb esmalt loodus rahaks teha ehk siis hävitada. Kurioosne on ka kogu selle asja juures veel seegi, et kliimaministri arvates peaks tulevased võimalikud süsiniku ostmise kohustused Eesti riigile (sadades miljonites eurodes), mis tulevad metsade üleraiest, kinni maksma RMK taskust – raiume metsa selleks, et maksta kahjusid, mida raie kaasa toob. Sellist poliitikat, ma arvan, ei taha suurem osa rahvast isegi kuulda, sest meile jäävad lageraiekännud ja ka raha läheb Euroopasse!

Mõistan siiski samas, et raha on Eesti riigil vaja, kuna julgeolekuline olukord on keeruline ja kogu riik vajab ülalpidamist. Aga kui plaan on kuhjata kõik kahjud meie laste õlgadele ja meile hunnik lageraiet luua, siis mina sellega nõus olla ei saa.

Reformierakond eesotsas Kristen Michaliga töötab välja hetkel kliimaseadust, mille nad nüüd viimases lõpus nimetasid ootamatult ümber mingit laadi majandusseaduseks. Huvitav on asjaolu, et pea kõik eluvaldkonnad peavad püksirihma koomale tõmbama, kuna kliima vajab päästmist, aga metsatööstusele tahetakse ikka tagada seaduslikult samas suurusjärgus metsade maharaiumise võimalus. Isegi põllumehed peavad väga suuresti hakkama koomale tõmbama oma tegevust. Seda arusaamatumaks jääb, kuidas saab metsatööstus nii suured privileegid teiste ees, ja rahva tahe loodust hoida justkui ei määra siinkohal enam mitte kui midagi?

Looduskaitsjana saan mina pöörduda teie poole, et rahvas ütleks oma sõnumi selgelt välja: “Me pole metsamajandamise vastu, aga rüüstamine peab lõppema kohe!”

Me ju kõik teame, et poliitikuid kardavad mõjuvõimu kaotust, see on iga poliitiku ja erakonna suurim hirm, eriti veel enne valimisi. Sellest lähtuvalt minu avalik palve Eestimaa rahvale: kui Reformierakonna minister tahab võtta eestlastelt metsa, siis vastutasuks võiks võtta rahvas Reformierakonnalt Euroopa Parlamendi hääled, vähemasti neid omajagu kärpida.

On oluline, et me annaksime hääletades selge sõnumi, et me ei ole nõus sellise kliimaseaduse, metsade raadamiste, lageraie ja elurikkuse hävitamisega!

Ma olen veendunud, et suur osa inimestest armastab meie ilusat loodust ja me ei taha, et see veelgi lagedamaks saaks raiutud. Seetõttu võiks rahvas väga selgelt oma sõna lõplikult maksma panna ja Reformierakonna, eesotsas Kristen Michaliga, korrale kutsuda. On lubamatu, et üks erakond oma ministriga sõidab rahva enamuse tahtest julmalt üle ja poputab metsatööstust, kelle lobitöö on olnud ilmselt oluliselt rohkem meeltmööda, kui teiste valdkondade oma.