Läti erakonna Rahvuslik Liit (Nacionālā apvienība) esindajast siseminister Jānis Dombrava külastas reedel Setomaad, kus kohtus Eesti siseministri Igor Taroga. Võmmorski külas asuvas Piusa kordonis arutasid ministrid Balti riikide piiri kaitsmist, Valgevene korraldatud ebaseadusliku rände tõkestamist ning piirivalvurite volituste laiendamist. Mõlemad ministrid rõhutasid, et tegemist ei ole tavapärase rändeprobleemiga, vaid julgeolekuohuga, mille lahendamiseks vajavad Eesti ja Läti senisest tõhusamat koostööd.

Dombrava sõnul on Läti muutnud seadusandlust, et anda piirivalvuritele suuremad võimalused reageerida nii ebaseaduslikule piiriületusele kui ka piiritaristu vastu suunatud sabotaažile. Läti seim võttis vastava seadusemuudatuse vastu neljapäeval. „Hetkel oleme muutnud seadusandlust ning ma arvan, et kui nii mõnigi neist kaalub uuesti võimalust siseneda Läti territooriumile, siis oleme andnud rohkem võimalusi meie piirivalvuritel kasutada relvi nende vastu, kes illegaalselt ületavad piiri ja proovivad erinevaid tegevusi meie tehnoloogilise infrastruktuuri vastu. Ma arvan, et see toimib ka ennetusmeetodina,“ selgitas minister.

Seadusemuudatuse taustaks on Läti piirivalve ja kaitsejõudude sõnul sagenenud rünnakud piiritaristu vastu. Kahjustatud on valvekaameraid ja elektrisüsteeme ning piirivalvureid on loobitud kividega. Dombrava rääkis ka oktoobri alguses toimunud intsidendist, kus Läti kaitseväelased sattusid vastakuti vähemalt 20-liikmelise migrantide rühmaga, keda saatsid kolm maskeeritud smugeldajat. Viimastel oli Läti kaitsejõudude andmetel kaasas püstol ning nad ähvardasid sõdureid ja õhutasid migrante piirile tungima.

„Oleme näinud erinevat liiki sabotaažiakte ning neid on toime pandud meie tehnoloogilise taristu vastu – kaamerad, elektrisüsteemid, mis on paigutatud piirialale,“ ütles Dombrava. Ta rõhutas, et relva kasutamise õiguse laiendamine puudutab eelkõige olukordi, kus piiririkkumisega kaasneb füüsilise taristu kahjustamine.

Ministri sõnul on osa piiriületajaid ja neid saatvaid inimesi väga hästi organiseeritud. „Nad ületavad piiri kõigest mõne minutiga, on väga hästi organiseeritud, tekitavad kahju ja naasevad Valgevenesse enne, kui reageerimismeeskond kohale jõuab,“ kirjeldas Dombrava. „Relvade kasutamine võib anda meile lisasekundeid, et neid inimesi vahistada.“ Tema sõnul võib seadusemuudatus olla oluline ka võimalike nn roheliste mehikeste juhtumite korral, kus piiril tegutsevate isikute tegelik kuuluvus ja eesmärgid pole selged.

Läti on tänavu tõkestanud üle 12 000 ebaseadusliku piiriületuskatse. Kuigi surve on viimastel kuudel vähenenud, ei pea Dombrava ohtu möödunuks. Piirivalvet toetavad ka Läti kaitseväelased, kelle kohalolek on ministri hinnangul aidanud olukorda stabiliseerida.

Sisserännet korraldatakse Venemaa ja Valgevene kaudu

Dombrava kirjeldas ka piiriületuste korraldamise skeemi, milles tema sõnul osalevad organiseeritud inimsmugeldajate võrgustikud ning Venemaa ja Valgevene piirivalve. Tema andmetel maksavad Euroopasse pääseda soovivad inimesed vahendajatele tavaliselt 10 000–15 000 eurot. Enamik liigub esmalt Venemaale, seejärel Valgevenesse ning sealt organiseeritud rühmadena Läti piiri lähistele.

„Nad maksavad enamasti umbes 10 000–15 000 eurot vahendajatele võimaluse eest Euroopasse pääseda. Enamik neist on reisinud Venemaale, sealt Valgevenesse ja siis on need nagu turistigrupid, mida organiseeritakse Läti ja Venemaa piirilähedastele aladele,“ rääkis Läti siseminister.

Dombrava sõnul on Läti võimudel tõendeid ka Valgevene piirivalvurite osalemise kohta selles tegevuses. „Meil on üsna palju tõendeid selle kohta, et Valgevene piirivalve osaleb samuti nendes organiseeritud skeemides. Nad annavad juhiseid, kuidas piiri ületada. Nad annavad spetsiaalseid tööriistu. Nad räägivad, kuidas ehitada redeleid,“ ütles ta.

Kõneka näitena tõi minister välja Läti piiriaia alt avastatud tunnelid. Pärast nende leidmist teavitati Valgevene piirivalvet ning paluti neil olukorda kontrollida. „Vastus oli, et nad ei leidnud ühtegi tunnelit. Ehk nad mängivad lolli,“ märkis Dombrava.

Läti on tänavu vahistanud üle saja inimsmugeldaja. Dombrava sõnul moodustavad Läti kodanikud neist ligikaudu viiendiku, ülejäänud on pärit teistest riikidest, sealhulgas Ukrainast, Moldovast, Poolast, Valgevenest ja Prantsusmaalt. Kinnipeetute seas on olnud ka Eesti kodanikke.

Minister tõi eraldi esile Prantsuse kodanike osalemise migrantide ebaseaduslikus üle piiri toimetamises. Tema sõnul on mõnel juhul olnud tegemist inimestega, kes ei ole tema väljenduse kohaselt „põlisprantsuse päritolu“. Läti politsei on tänavu mitmel korral peatanud Prantsuse kodanike juhitud sõidukeid, milles on olnud Valgevene kaudu riiki sisenenud migrandid. Dombrava sõnul võib inimsmugeldamise eest Lätis järgneda kuni kaheksa- või kümneaastane vangistus. „See on inimeste valik, kes tahavad kiiret raha ja pärast võivad saada pika teenistuse vanglas,“ ütles ta.

Eesti kaalub piirivalvuritele suuremate volituste andmist

Eesti siseminister Igor Taro kinnitas kohtumisel, et Eesti toetab Läti piirivalvet ning peab ebaseadusliku rände tõkestamist ühiseks julgeolekuülesandeks. Eesti piirivalvurid osalevad Läti välispiiri valvamises ESTPOLi üksuse kaudu, mis aitab igapäevaselt just suurema rändesurvega piirkondades.

Taro sõnul on Eestis alates juulist registreeritud 394 ebaseadusliku rändega seotud juhtumit ning tagasi on saadetud 148 inimest. Inimsmugeldamisega seotud menetlustes on olnud 16 inimest. Kõige rohkem on Eestis tabatud Somaalia, Eritrea ja Etioopia kodanikke. Taro märkis, et Eesti ei ole paljude nende inimeste tegelik sihtkoht, vaid nad soovivad jõuda edasi Soome või teistesse Lääne-Euroopa riikidesse, sealhulgas Saksamaale ja Prantsusmaale.

Eesti siseminister ütles, et valitsus analüüsib Läti eeskujul ka Eesti piirivalvurite relvakasutamise õigusliku raamistiku muutmist. „Me oleme seda protsessi jälginud ja pärast seda juhtumit arutanud, kas peaksime tegema ka õiguslikke muudatusi. Analüüsime seda veel, sest Eesti ja Läti õigusraamistik on selles osas veidi erinev,“ selgitas Taro.

Ta tõstatas küsimuse, kuidas peaks piirivalvur tegutsema olukorras, kus piiritsoonis viibivad tuvastamata isikud, kelle kavatsused pole teada. „Kui sul ei ole kindlust, et piiril tegutsev inimene on üks omadest, siis on ta põhimõtteliselt vaenlane,“ ütles Taro. Ta lisas, et piirivalvuritel peab olema piisav õiguslik kindlus sekkuda ka väga jõuliste vahenditega.

„Me peaksime arvestama sellega, et kui piirivööndis toimetavad inimesed, kelle puhul ei ole selgust, et nad on meie omad inimesed, siis tõenäoliselt nad on vaenlased ja sellisel juhul peab piirivalvuril olema täielik kindlus, et ta võib kasutada kõiki vahendeid, et seda vaenulikku tegevust seal peatada kuni relvani välja, kuni surmava jõuni välja,“ rääkis Taro. Tema sõnul analüüsitakse praegu, kas Eesti kehtiv õigusraamistik võimaldab sellistes olukordades piisavalt kiiret tegutsemist või vajab see muutmist.

Soovitakse Valgevene piiri sulgemist koordineerida

Eesti ja Läti soovivad ebaseadusliku rände tõkestamisse senisest ulatuslikumalt kaasata ka Leedu ja Poola. Taro sõnul on ta juba varem teinud Poola kolleegidele ettepaneku korraldada piirkonna riikide ühine kohtumine, et leppida kokku koordineeritud meetmed Valgevene surve vähendamiseks.

Ühe võimaliku sammuna nimetas Taro Valgevene allesjäänud viie läänesuunalise piiripunkti ajutist sulgemist. Tema hinnangul peaks sellist otsust kaaluma ühiselt Läti, Leedu ja Poola. „Eesti ja Läti seisavad silmitsi ühise julgeolekuohuga. Valgevene koos Venemaaga kasutavad ebaseaduslikku rännet survevahendina riikidele, kes toetavad Ukrainat,“ ütles Taro.

Ta leidis, et piiripunktide koordineeritud sulgemine võiks saata Minskile selge sõnumi. „Kuna Valgevene on huvitatud selle liikluse hoidmisest, siis võib-olla see viib selle sõnumi ka kohale. Poola puhul see igal juhul toimis,“ märkis siseminister.

Kohtumise käigus tutvus Dombrava Eesti piiritaristu ja seirelahendustega, külastades muu hulgas Luhamaa piiripunkti ja Piusa kordonit. Eesti on investeerinud idapiiri väljaehitamisse ligikaudu 130 miljonit eurot, millest suure osa on kaasrahastanud Euroopa Liit.

Kohtumine Setomaal näitas, et Eesti ja Läti käsitlevad Valgevene kaudu korraldatavat ebaseaduslikku rännet üha selgemalt laiemas julgeolekupoliitilises raamistikus. Koostöö ei piirdu enam üksnes piirivalvurite vahetamise ja piiriületuste tõkestamisega, vaid hõlmab ka seadusandlust, relvakasutuse reegleid, inimsmugeldajate vastast võitlust ning survemeetmete koordineerimist koos teiste piirkonna riikidega.