Miiduranna külavanem Henrik Põder hoiatab, et Eesti omavalitsustes võib kogukonna kaasamine jääda vaid sõnakõlksuks, kui oluliste otsuste tegemisel jäetakse kõrvale mõju elukeskkonnale. Ta kritiseerib teravalt asjade käiku Viimsi vallas, kus 21. juulil 2026 väljastati projekteerimistingimused Miiduranna kinnistule kuni 284,1-ruutmeetrise ja 8 meetri kõrguse üksikelamu rajamiseks.

Põdra sõnul ei ole vald arvestanud kinnistut ümbritsevat elukeskkonda. „See ei tähenda, et ühe kinnistu omanikul ei oleks õigust oma kinnistut arendada,” kirjutab külavanem Postimehes. „Küsimus algab sealt, kus ühe inimese õiguse kasutamine hakkab mõjutama teiste inimeste kodu, elukeskkonda või kogukonda.“

Tema järgi ei tohiks omavalitsus piirduda küsimusega, kas projekt vastab formaalsetele nõuetele. „Kohalik omavalitsus ei saa olla ainult menetleja, kes kontrollib, kas number mahub tabelisse, kõrgus lubatud piiridesse või ehitisealune pind protsendi sisse,“ leiab Põder. „Planeerimine ei ole Excel. Planeerimine on otsus selle kohta, millises keskkonnas inimesed hakkavad elama järgmised aastakümned.“

Miiduranna on ajalooline rannaküla, mille kogukond on külavanema sõnul viimase kümnendi jooksul teadlikult üles ehitanud. 2024. aastal pälvis Miiduranna Harjumaa aasta küla tiitli.

Nii rõhutab Põder, et ruumiotsuste tegemisel tuleb arvestada ka paiga ajaloo ja kohaliku mäluga. Konkreetne kinnistu on kohalike jaoks seotud helilooja Gennadi Tanieliga (1940–2015).

„Küla identiteeti ei loo ainult need hooned, mis on kantud kultuurimälestiste registrisse. Selle loovad ka majad, inimesed ja lood, mida kogukond ise oluliseks peab. Just neist sünnib koha mälu,“ kirjutab Põder.

Viimsi vald on varem tunnistanud vajadust arvestada kogukonna huvidega. 2025. aastal lõpetati Miiduranna sadama-ala ja lähikinnistute detailplaneeringu menetlus muuhulgas põhjusel, et lahendus lähtus liiga tugevalt arendaja huvidest ega arvestanud piisavalt kohaliku ja avaliku huviga. Külavanem leiab, et sama põhimõte peab kehtima ka väiksemate otsuste puhul.

Vastasel juhul võib selliste otsuste järkjärguline mõju Põdra sõnul viia olukorrani, kus ajaloolise küla asemel jääb alles vaid kõrvuti asuvate kinnistute kogum. „Küla ei muutu ainult ühe suure planeeringuga,“ märgib ta. „Vahel muutub küla väikeste haldusaktide kaupa. Ühel hetkel võib vana küla asemel olla lihtsalt rida kinnistuid, mille vahel on järjest vähem ühist ruumi ja järjest vähem usaldust.“

Miiduranna külavanema sõnul on küsimus laiem ka kogukondade enda valmisolekus kohaliku elu eest vastutada. Riik ja omavalitsused ootavad inimestelt kriisiolukorras koostööd, vabatahtlikku panust ja valmisolekut kodukoha eest seista. Sama põhimõte peaks tema hinnangul kehtima ka igapäevases ruumiplaneerimises.

„Aga kogukonda ei saa paluda ainult siis, kui on kriis või vaja vabatahtlikke,“ kirjutab Põder. „Kogukond peab olema päris väärtus ka siis, kui laual on ehitusõigus, kinnisvara ja erinevad õigustatud huvid.“