Eesti iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva puhul võõrustasid president Alar Karis ja tema abikaasa Sirje Karis Vabariigi Presidendi kantselei roosiaias külalisi, kus president Karis pidas kõne, mis osutus üheks tema ametiaja kõige poliitilisemaks sõnavõtuks. Sellele andis põhjuse praegune keeruline olukord riigis.
President Karis keskendus oma kõnes ühiskonna peamistele valupunktidele, tuues esile kasvava usaldamatuse, võimu kaugenemise rahvast ning valitsuse poliitikate ja otsuste arusaamatuse. Ta rõhutas, et need probleemid ei saa jääda tähelepanuta, sest usaldus valitsuse vastu on ühiskonna stabiilsuse nurgakivi. “Paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. See on ohtlik areng, mida ei saa panna lihtsalt eksimuse arvele,” sõnas president, hoiatades valitsust, et selline suund võib viia rahva usalduse pöördumatule kaotusele.
Karis tuletas meelde alusväärtusi, millele taasiseseisvunud Eesti riik on rajatud: õiglus, seadus ja vabadus. Nende väärtuste järgimine on Karise sõnul võrreldav laeva suuna hoidmisega Põhjanaela järgi. “Vabadus, õiglus ja õigus on meie Põhjanael, mille tähele panemine aitab Eestil alati leida teed soodsasse vette,” ütles president.
President tõi esile ka Eesti ees seisvad probleemid, nagu demograafiline kriis, majandus- ja konkurentsivõime langus, maksusegadus, hariduse ja tööjõu probleemid, taristu arendamise vajadus, energeetika ja julgeolek. Kõige sügavamalt puudutas Karis aga ühiskonda läbiv usaldamatus, mida ta pidas Eesti suurimaks väljakutseks.
Karis ei kartnud käsitleda ka tundlikke teemasid, nagu julgeoleku ja riigikaitse argumendi väärtarvitamine, rõhutades, et selliste argumentide kuritarvitamine muudab lõpuks ohu enda ebausaldusväärseks. Samuti seadis ta kahtluse alla tasakaalus riigieelarve eesmärgi omaette ning kritiseeris võimukandjate suhtumist rahvasse.
“Usaldust ei saa väänata, näiteks kõike ebameeldivat põhjendades vaid julgeolekuohuga, mis on tegelik, aga mille kuritarvitamine muudab lõpuks selle ohu enda ebausaldusväärseks,” rõhutas president.