Laupäeval, 16. märtsil tähistati Lätis tavapäraselt leegionäride päeva. Riias ja Lestenes toimusid sel puhul mälestusüritused, kus austati Teises maailmasõjas Läti Leegioni koosseisus võidelnud sõjamehi. Politsei hinnangul osales laulude saatel toimunud rongkäigus ligikaudu 200 inimest ning korrakaitsjad jälgisid ürituse kulgu suure koosseisuga.
Rongkäigus osalenud Sarmīte ütles, et käib igal aastal 16. märtsil lilli asetamas oma onu mälestuseks. „Mu ema vend oli leegionär. Seepärast ma tulen. See on tema mälestuseks ja see on oluline. Teen seda igal aastal ja teen seni, kuni suudan kohale tulla,“ sõnas ta.
Mälestusüritusel osales ka noori. Üks neist, Emīls, kelle jaoks oli see esimene leegionäride mälestusmarss, ütles, et peab nende meenutamist oluliseks. Tema sõnul olid Läti leegionärid Teise maailmasõja ohvrid samamoodi nagu tsiviilelanikud ja teised inimesed, kes sõja ajal Läti territooriumil kannatasid.
Üritusel osalenud Dzintra rõhutas, et igal rahval on oma kangelased, keda tuleb austada ja meenutada. Tema käes olnud plakat kutsus inimesi liituma Läti kodukaitsega. „Noored peaksid liituma, sest keegi teine ei kaitse meie maa eest meie asemel. Eriti praegustes oludes on see kõige tähtsam,“ ütles ta.
Riia vabadussamba juures toimunud tseremoonial osales teiste seas ka 102-aastane leegionär Edgars Vēveris. Vēverise sõnul tähendab langenud võitluskaaslaste mälestamine talle väga palju. „Mina mõtlen kõigele riigi seisukohast. Me seisime samuti riigi eest, mitte mõne isikliku maja või vara eest. Me seisime riigi eest ja olime valmis minema lõpuni,“ ütles ta. Vēveris on oma pika elu jooksul võidelnud lahinguväljal leegionärina, ellu jäänud raskes vangipõlves Siberis, naasnud kodumaale ning näinud iseseisvuse taastamist.
Riias osalesid mälestusüritusel esirinnas ka Läti rahvusliku erakonna poliitikud. Nende kohalolek näitab selgelt, kui oluline on leegionäride päeva tähistamine Läti ühiskonnas ning kui suur austus ja tunnustus kuulub vabadusvõitlejatele nende vapruse ja pühendumuse eest.
Leegionäride päeva marsil Riias oli märgata ka Eesti lippe, just nagu varasematel aastatel. Eesti Leegioni Sõprade Klubi liikmed ja teised eestlased olid tulnud austama ja mälestama Läti leegionäride panust oma rahva vabaduse altarile. Eesti lipu kohalolek näitab ühismeelt Läti leegionäride mälestuse hoidmisel ning seob Eesti ja Läti rahvast ühise vabadusvõitluse pärandi kaudu.
Sündmuse lõpus lauldi eaka leegionäri ümber kogunenud inimeste saatel mitmeid laule. Mälestuspäev möödus Riias rahulikult.
16. märtsil 1944 läksid esimest korda ühiselt lahingusse Läti Leegioni peamisteks väeosadeks olnud 15. ja 19. Läti SS-diviis, seistes õlg õla kõrval Läti riigipiirist idas Velikaja jõe kallastel Punaarmee suurpealetungi vastu. Nende sündmuste mälestuseks peetakse Lätis igal aastal leegionäride päeva.
