MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud värske küsitlus toob esile murettekitava trendi Eesti ühiskonnas. Norstat Eesti AS-i poolt läbi viidud uuringu kohaselt nõustub 80% vastajatest seisukohaga, et paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. Veelgi enam, 70% vastajatest tunneb seda isiklikult.

Uuring viidi läbi president Alar Karise iseseisvuse taastamise 33. aastapäeva kõnes kõlanud seisukohtade taustal, kus ta tõdes: “Paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena, kes kurnab rahvast. See on ohtlik areng, mida ei saa panna lihtsalt eksimuse arvele. Inimesed tahavad mõista, miks neid maksudega koormatakse ja kuidas nende raha kasutatakse. Ei piisa kinnitamisest, et riigi kulud ja tulud pole tasakaalus. Valitsuse poliitika võib olla õige, kuid inimesed peavad seda tajuma õige ja õiglasena. Kui võim tundub ebaõiglane, käriseb usaldus selle võimu ja lõpuks ka oma riigi vastu.”

Esimesena küsiti vastajatelt, kas nad nõustuvad selle seisukohaga. 80% vastanutest vastas “Jah” või “Pigem jah”, samas kui vaid 12% vastas eitavalt. Lisaks ei osanud 8% vastajatest oma arvamust avaldada. Kõrgeim nõusolek selle seisukohaga oli Isamaa (90%), EKRE (85%) ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna (84%) toetajate seas. Samuti nõustus 80% Keskerakonna, 77% Eesti 200 ja 62% Reformierakonna toetajatest, et paljud inimesed tunnetavad valitsust vaenlasena.

Teises küsimuses paluti vastajatel hinnata, kas nad isiklikult tunnevad, et valitsus on muutunud vaenlaseks, kes kurnab rahvast. Tulemustest selgub, et 70% vastajatest tunneb seda isiklikult, samas kui 22% vastanutest väitis, et nad ei tunne valitsuse tegevust kurnavana. Isiklikult tunnevad valitsust vaenlasena kõige rohkem EKRE (90%), Keskerakonna (88%) ja Isamaa (88%) toetajad. Seevastu Reformierakonna toetajate seas tundis seda vaid 22% vastanutest.

Küsitlus paljastab ka huvitava erinevuse erakondlike eelistuste põhjal. Kuigi 62% Reformierakonna toetajatest nõustub, et paljud inimesed tunnevad valitsust vaenlasena, siis isiklikult tunnetab seda vaid väike osa Reformierakonna toetajatest.

Uuring näitab selgelt, et suur osa Eesti elanikkonnast on rahulolematu valitsuse tegevusega ning tunnetab, et riigi poliitika koormab rahvast ebaõiglaselt. See võib viia pideva ja kestva usalduse vähenemiseni nii valitsuse kui ka riigi institutsioonide vastu.

Norstati küsitlus viidi läbi 17. septembril 1001 Eesti kodaniku seas, kes olid vähemalt 18-aastased.