Pärast aastakümneid kestnud koostööd NATO raames seisavad Euroopa riigid uue reaalsuse ees. Ameerika Ühendriikide suund välissekkumiste vähendamiseks, poliitilised segadused ning Venemaa jätkuv agressioon on sundinud paljusid riike otsima täiendavaid julgeolekumehhanisme. Just selliste olude tõttu on välispoliitika analüütik Benjamin Cook tõstnud esile idee moodustada Idakilbi Liit (Eastern Shield Alliance, ESA) – liit, mis ühendaks Põhja-, Lääne- ja Musta mere riigid. Sarnast ideed tuntakse ka Intermariumi nime all.
Idakilp ei püüa asendada NATO-t, vaid täiendada seda. Alliansi eesmärgiks on kiire ja otsustav tegutsemine piirkondlikel kriisidel, kus NATO oma keeruka otsustusmehhanismi tõttu võib viibida. Idakilbi tugevus peitub sihikindlas otsustusprotsessis, mis võimaldaks kriisipiirkondades saavutada õhuülemvõimu ning kaitsta allveekommunikatsioonivõrke, energiataristut ja piirkondlikke merealasid.
Liidu keskmes oleksid järgmised riigid:
- Baltimaad: Eesti, Läti, Leedu.
- Musta mere riigid: Ukraina, Rumeenia, Bulgaaria.
- Põhjamaad: Soome, Rootsi, Norra, Taani.
- Poola: võtmetähtsusega keskne logistikapartner.
Idakilbi prioriteediks on kiire reageerimine kriitilistel hetkedel, mis tähendab:
- Võime saavutada Läänemere ja Musta mere piirkonnas õhuülemvõim 24 tunni jooksul alates konflikti puhkemisest.
- Standardiseeritud sõjalised ja logistilised protseduurid, mis tagavad täieliku ühilduvuse NATO süsteemidega.
- Välditakse ressursi ja varustuse dubleerimist. Idakilp ei loo paralleelseid struktuure, vaid kasutab NATO-põhist varustust ja taristut.
Benjamin Cooki nägemuses on Idakilbil vaja arendada järgmisi prioriteete:
- Õhuülemvõim ja kiire reageerimine
Kasutatakse Soome F-35 ja Rootsi Gripen hävitajaid õhuruumi kontrollimiseks.
Poolas ja Rumeenias paiknevad NATOga ühilduvad lennubaasid võimaldavad kiiret paiknemist.
SEAD-operatsioonid (õhutõrje hävitamine) on prioriteediks. - Mereväe ja allveeside kaitse
Norra ja Taani vastutavad Põhjamere ja Arktika kaubateede kaitse eest.
Rumeenia ja Ukraina tagavad Musta mere piirkonna julgeoleku, kasutades taktikalisi droone ja mereväelisi operatsioone. - Küber- ja hübriidohtude vastane kaitse
Eesti kogemused küberkaitses ning Ukraina oskused elektroonilises sõjapidamises annavad Idakilbile tugeva aluse hübriidsõja vastases tegevuses.
Regionaalsed luurekeskused koguvad ja analüüsivad infot hübriidohtude ennetamiseks. - Luure ja HUMINT
ESA luuredoktriin toetub Five Eyes mudelile, kuid täiendab seda agressiivsete vastuluuremeetoditega:
Vene propagandavõrkude alistamine ja nende narratiivide ümberpööramine.
Aktiivsed psühholoogilised operatsioonid vastase moraali õõnestamiseks.
Kohalike vastupanurühmade tugevdamine okupeeritud aladel.
Lisaks keskenduks Idakilp energiasõltumatuse tagamisele, koordineerides investeeringuid LNG-terminalidesse, taastuvenergiasse ja tuumaenergia arendamisse.
Idakilbi loomine ei tule ilma raskusteta. Kõigepealt tuleb ületada mitmeid väljakutseid nii sõjalisel kui poliitilisel tasandil. Näiteks vajab Läänemere, Musta mere ja Põhjamaade operatsioonide sidumine kõrgtasemel sidevõrgustikke, mis on alles rajamisel. Valmistuda tuleb Venemaa vastukäikudeks, sealhulgas propaganda- ja küberrünnakuteks. Väiksemate riikide jaoks võib olla keeruline säilitada pikaajalist rahastust kaitsekuludeks ilma NATO ja USA jätkuva toetuseta.
Kui aga nende katsumuste ületamine õnnestub, saab Idakilbist oluline julgeolekugarantii, mis täidab tühimiku Euroopa kaitsesüsteemis ja tõkestab Venemaa edasist agressiooni.
Idakilbi Liit on Euroopa jaoks võimalus tugevdada oma julgeolekut ajal, mil transatlantiline maailmakord on hääbumas. Ajalugu on näidanud, et julgeolek sõltub valmisolekust kiiresti ja otsustavalt tegutseda. Idakilbi plaan toob selle valmisoleku tagasi esiplaanile.
