Venemaa õigeusu kiriku ja Moskva patriarh Kirilli hiljutised avaldused, sealhulgas toetus “vene maailmale” ja Ukraina sündmuste nimetamine kõikide venelaste pühaks sõjaks on tekitanud vastukaja nii usulises kui ka poliitilises sfääris. Küsimus, kuidas suhtuda Eestis tegutsevasse Moskva kirikusse, mis on teatanud kavatsusest jääda Moskva patriarhaadi kanoonilisse otsealluvusse, on põhjustanud vastakaid arvamusi Eesti rahvuskonservatiivide seas.
Eesti õigeusu kirikute seisukohad on erinevad. Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK) on kinnitanud, et ei nõustu Moskva patriarhaadi seisukohtadega, kuid rõhutanud samas, et jääb patriarhaadi otsealluvusse. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik (EAÕK) on aga seotud Eesti ajaloolise õigeusu traditsiooniga enne Teist maailmasõda ning kannab seega ajaloolist järjepidevust. Kommunistliku okupatsiooni ajal rajati Eestis Moskva patriarhaadi käepikendusena tegutsev MPEÕK, millest sai okupatsioonijärgselt Eesti Vabariigis konkureeriv õigeusu kirikuorganisatsioon.
Eesti rahvuskonservatiivide seas ei valitse Moskva kirikule aga ühene vaade. Nii näiteks on katoliiklane Markus Järvi ja luterlik vaimulik Veiko Vihuri oma raadiosaates nimetanud siseminister Lauri Läänemetsa reageeringut MPEÕK esialgsele vaikimisele patriarh Kirilli sõnavõtu osas “totalitaristlikuks meelsuskontrolliks”. Veiko Vihuri on samas maininud: “Kuidas kohalikud vene õigeusklikud Eesti Vabariigi jõuvõtted vastu võtavad, eks me näe. Kirikuhoonetest saab nad ilma jätta, need kuuluvad riigile. Ja riik võib hooned anda üle EAÕK-le, mis tähendab, et endised MPEÕK kogudused leiavad end EAÕK hõlma alt.”
Riigikogu liige Varro Vooglaid aga viitab sotsiaalmeedias, “kuidas siseminister AK-s häbematult valetab, nagu oleks patriarh Kirill kusagil öelnud, et Ukrainas tuleb kõik inimesed ära tappa.” Samuti kirjutab Vooglaid: “Kogu valitsuse tegevus on selles mõttes tähelepanu- ja häbiväärne, et reaalselt ei ole ükski MPEÕK juhtfiguur pannud toime mitte midagi õigusvastast. Õigusriigi mustrid taanduvad pidevalt üha enam ja vaba ühiskonna ideaal koos sellega.”
SA Eestlaste Eesti juhataja Ruuben Kaalep aga küsib, “mis on need põhjused, miks tahab MPEÕK eksisteerida EAÕKst eraldi, ning mis argumentatsioon sunnib eelistama Moskva patriarhaati Konstantinoopoli omale?”
“Minu meelest tahaks suur osa Eesti inimestest sellele küsimusele vastust kuulda,” leiab Kaalep. Ta usub ühtlasi, et Eestil on samasugune õigus piirata oma riigis Moskva kiriku tegevust, kui Ungaril on õigus piirata George Sorose fondide tegevust. “Kui õpetuslikke erinevusi pole, siis ei ole ju tegemist usu-, vaid organiseerumisvabaduse küsimusega. Aga organiseerumisvabadusel on piirid, nagu on tõestanud näiteks meie ühine eeskuju Ungari oma välisagentide seadusega.”
Orientalist ja teoloog Peeter Espak leiab: “Moskva kiriku küsimus on täpselt samane islamiterroriorganisatsioonide omaga.” Ta kirjutab: “Euroopas võiks ka Islamiriik, Hamas, Al-Qaida, Moslemivennaskond ja Taliban öelda, et nemad on rahumeelsed terroristid ning rahupühasõdalased, kuna nad ei ole ju oma keskvalitsusega üks ja sama. Täiesti teistsugune nägu ja habe.”
Sven Sildnik kutsus aga saates “Meediakriitika” üles Nevski katedraali lammutama: “Mina arvan, et see katedraal tuleb lihtsalt maha lammutada. Ei saa olla, et meil on Eesti Vabariik ja kesklinnas aukohal on võõrvõimu sümbol. Kus see väärikus on? Ei ole [küsimust], mis kirik see on. See on võõras ja see on selleks ehitatud, et võõrvõimu siin põlistada, aukohale asetada, ja see ei sobi. Juba sellepärast ei sobi, isegi kui see kirik oleks mõistlik.”
Ka ajakirjanik Teet Korsten leiab: “Eesti puhastamine “pühasõdalastest” võiks alata Aleksander Nevski nimelise suurvene šovinismi põlistamise monumendi livideerimisest.”
EKRE juhatuse liikmetest on seni antud küsimust kommenteerinud üksnes Jaak Valge, kes lausus ERR-ile, et EKRE arutab esmaspäeval siseministri ettepanekut kuulutada Moskva kirik terroriorganisatsiooniks. “See on usuvabaduse küsimus, kus pole vaja rapsida poliitilise punktivõidu nimel. Sellel kirikuasjal võivad olla ettearvamatud tagajärjed,” manitses Valge mõlemat debatipoolt ettevaatusele.
