MPEÕK eemaldus patriarh Kirilli avaldusest, kuid tunnistab teda endiselt kirikupeana

Eile kirjutas Koiduaeg, kuidas Moskva patriarh Kirilli juhitav Venemaa õigeusu kiriku kirikunõukogu avaldas toetust “vene maailmale” ja vallutussõjale ning patriarh nimetas Ukrainas toimuvat agressiooni kõikide venelaste pühaks sõjaks. Lisasime, et Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku (MPEÕK) reaktsioon Vene Õigeusu Kiriku väljaöeldud seisukohtadele on seni olnud murettekitavalt vaikne.

Pärast seda, kui MPEÕK esindajad kutsuti siseministeeriumisse selgitusi andma, tegi MPEÕK sinod ehk kirikukogu avalduse, milles kinnitati, et ei nõustu patriarhi seisukohtadega. Samas antakse selgelt mõista, et MPEÕK jääb endiselt Moskva patriarhaadi otsealluvusse.

“Me ei tunnista Rahvusliku kogu lõppdokumenti, kuna see ei vasta meie meelest Evangeeliumi õpetuse vaimule,” ütles MPEÕK sinod oma läkituses. Lisaks rõhutati, et MPEÕK austab Eesti kultuuri, kombeid ja traditsioone ning näeb end osana Eesti ühiskonnast. Kuigi MPEÕK eemaldus patriarhi seisukohtadest, teatades, et ei tunnista tema poolt vastu võetud dokumenti, jäädakse siiski Moskva patriarhaadi kirikliku juhtimise alla.

Eesti õigeusuliste ajalooline järjepidevus on seotud Eesti Apostlik-Õigeusu Kirikuga, mis tegutses juba enne Teist maailmasõda Eestis. See kirik suutis säilitada oma järjepidevuse ka paguluses ning taastas oma tegevuse pärast Eesti taasiseseisvumist. Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik allub Konstantinoopoli patriarhaadile, mis tähendab, et see on sõltumatu Moskva õigeusu kirikust.

Kommunistliku okupatsiooni ajal rajati Eestis Moskva patriarhaadi käepikendusena tegutsev Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik (MPEÕK), millest sai okupatsioonijärgselt Eesti Vabariigis konkureeriv õigeusu kirikuorganisatsioon. Enamik Eesti õigeusklikke on vene rahvusest ja kuuluvad just nimelt MPEÕK ridadesse. MPEÕK loodi kui Moskva kiriku haru Eestis ning see on säilitanud okupatsiooni jäänukina kirikliku alluvuse Moskva patriarhaadist.