Berliini politsei otsib hädasti uusi töötajaid, kuid seisab samal ajal silmitsi keerulise probleemiga: sobivaid kandidaate küll leidub, ent suur osa neist ei suuda läbida politseitöös nõutavat saksa keele testi. Berliini politseipresident Barbara Slowik Meiseli sõnul kukub testidel läbi umbes 40% kandidaatidest.

„Me seisame tõeliselt karmi konkurentsi ees sobivate kandidaatide pärast – rõhk on sõnal sobivate,“ ütles Slowik Meisel augustis RBB-le. Tema sõnul ei ole politseil puudu niivõrd huvilistest, kui inimestest, kes vastaksid ameti nõuetele. Politsei ei pea võimalikuks standardite alandamist, sest selle tagajärjeks võiks olla väljaõppe katkestajate arvu kasv.

Probleem kajastub otseselt ka värbamisstatistikas. Berliini politseil oli eelmisel aastal 1224 väljaõppekohta, kuid täita õnnestus neist vaid 936 ehk ligikaudu kolmveerand. Seega jäi umbes veerand kohtadest täitmata. Politsei sõnul on värbamisraskused kestnud juba mõnda aega ning sobivate kandidaatide pärast konkureeritakse üha rohkem.

Saksa keele oskus ei tähenda politseis üksnes igapäevast suhtlemist. Kandidaadid peavad läbima arvutipõhise kirjaliku testi, diktaadi ning grammatikaeksami. Politseitöös tuleb koostada menetlusdokumente, kirjutada protokolle ja vormistada juhtumeid õiguslikult korrektselt. Samuti peab politseinik suutma kodanikele selgitada, millistel õiguslikel alustel ta tegutseb.

Slowik Meisel on rõhutanud, et tegemist ei ole ainult keeleküsimusega kitsas tähenduses. Politseinik peab mõistma riigi õiguskorda, suutma seda jõustada ning vajaduse korral arusaadavalt selgitada. „Me peame iga päev oma politseilisi meetmeid selgitama,“ märkis ta. Lisaks peavad politseinikud enamasti oma tegevuse ka kirjalikult dokumenteerima.

Seniste andmete kohaselt on 37%-l Berliini politseinikest migranditaust.