Kuigi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetajad on kuude kaupa häälekalt eitanud igasuguste pingete olemasolu erakonna juhtkonna ja Varro Vooglaiu vahel, leidis Koiduaja varasem analüüs nüüd ametliku ja lõpliku kinnituse. Varro Vooglaid teatas eile EKRE fraktsioonist lahkumisest, tuues lahkhelide tuumana välja just needsamad väärtuskonfliktid ning välispoliitilised erimeelsused, millele Koiduaeg juba veebruaris tähelepanu juhtis.
Eile, 14. mail avaldatud teates selgitas Vooglaid, et tema lahkumise taga on mitu faktorit. Üheks ajendiks sai EKRE esimehe Martin Helme esitatud ultimaatum: kui 2022. aastal lepiti kokku, et Vooglaid saab kandideerida parteivälise kandidaadina ja säilitada südametunnistuse vabaduse, siis 2027. aasta valimisteks nõudis Helme temalt erakonnaga liitumist ja parteidistsipliinile allumist. Vooglaiule oli see tingimus vastuvõetamatu.
Ometi tunnistas Vooglaid, et isegi ilma selle nõudeta oleks tal olnud raske EKRE nimekirjas jätkata. Ta viitas selgesõnaliselt viimasel ajal esile kerkinud erimeelsustele välis- ja julgeolekupoliitikas, samuti poliitilise tegevuse aluspõhimõtetes ja organisatsioonikultuuris. Erakorralisel fraktsiooni koosolekul sai Vooglaid teada, et on kaotanud partei juhtkonna usalduse, misjärel ei jäänud tal üle muud, kui esitada Riigikogu juhatusele avaldus fraktsioonist lahkumiseks. Ta jätkab parlamendis fraktsioonitu saadikuna.
Koiduaeg nägi konflikti ette juba ammu
Vooglaiu eilne avaldus kinnitab seda, mida Koiduaeg kirjutas juba 5. veebruaril. Toona tõime esile, et Vooglaiu ja Helme seisukohad on mitmes olulises küsimuses diametraalselt erinevad. Kui Helme toetas jäägitult Donald Trumpi ja kiitis heaks Iisraeli tegevuse Gazas, siis Vooglaid kritiseeris teravalt USA imperialistlikke ambitsioone ja mõistis hukka Iisraeli sõjakuriteod.
Samuti juhtis Koiduaeg veebruaris tähelepanu Vooglaiu sotsiaalmeediapostitustele, mis olid ilmselgelt suunatud EKRE juhtkonna tegevuskultuuri vastu, kuigi nimesid otse ei nimetatud. Vooglaid hoiatas „kristlastena esitlevate šarlatanide“ eest ja avaldas portaalis Objektiiv filosoofilise essee valetavatest poliitikutest, kes on kaotamas moraalset selgroogu. Artiklit ehtis toona illustratsioon Luciferi langemisest Saatanaks. Kuigi EKRE tulihingelised poolehoidjad tembeldasid toona Koiduaja analüüsi pahatahtlikuks otsimiseks sealt, kus midagi pole, näitavad tänased sündmused, et pinged olid reaalsed ja sügavad.
Helme püüab näidata olukorda pragmaatilisena
Martin Helme oma sotsiaalmeediapostituses püüdis lahkuminekut raamistada puhtalt tehnilise küsimusena. Ta tänas Vooglaidu senise panuse eest ja kummardas tema kindlameelsuse ees, selgitades, et tema sooviks on lihtsalt näha järgmises riigikogu koosseisus EKRE fraktsiooni, mis koosneks eranditult erakonna liikmetest.
„Tegin Varrole ettepaneku taas kandideerida, kuid tingimusel, et ta astub erakonda. Kahjuks ei pidanud ta seda võimalikuks. Jääme siinkohal lugupidavalt erinevatele positsioonidele,“ kirjutas Helme, jättes tähelepanuta Vooglaiu viited sügavatele maailmavaatelistele lahkhelidele.
Pinged fraktsioonis ulatuvad kaugemale
Seda, et probleemid ei piirdu vaid erakonda kuulumise nõudega, kinnitab ka Postimees. Sealsete allikate kohaselt tekitasid lisaks Donald Trumpi teemale EKRE ridades tugevat meelepaha Vooglaiu avaldused sinilillekampaania (Eesti Kaitseväe veteranide toetamise) suhtes.
Need sisepinged ei puuduta ainult Vooglaidu. Postimehe teatel on sisekonfliktid ja Vooglaiu ümber toimuv pannud ka teisi EKRE poliitikuid oma tulevikku kaaluma. Näiteks on riigikogu liige Rene Kokk tunnistanud, et mõlgutab mõtteid 2027. aasta valimistel mitte kandideerida, lubades lõpliku otsuse teha sügisel.
Seega on Koiduaja kuudetagune hinnang osutunud täpseks. Lõhet EKRE juhtkonna ja Varro Vooglaiu vahel ei põhjustanud üksikud arusaamatused, vaid põhimõttelised erinevused poliitilises kultuuris ja maailmavaates.
