Võru linnakalmistul asuv Vabadussõjas võidelnute mälestussammas sai neljapäeval piduliku täienduse, kui sellele paigaldati ajaloolise eeskuju järgi valmistatud graniidist Vabadusrist. Rekonstrueerimistööd, mille käigus muudeti sammas ilmastikukindlamaks, jõudsid ametlikult lõpule neljapäeva hommikul.

Mälestussammas püstitati 1937. aastal ja üheksa aastat hiljem lasti Nõukogude võimu poolt õhku. Taastamise käigus jäi mälestussambalt puudu Vabadusristi keskne embleem, kuid nüüd on see oluline vabadusvõitluse sümbol taas Võru linnakalmistul esindatud.

Rekonstrueerimistööd, mille maksumus on kokku 13 920 eurot, hõlmasid betoonalusel oleva mälestussamba ilmastikukindlamaks muutmist, uute graniitplaatidega astmete paigaldamist ja samuti graniidist Vabadusristi lisamist. Hallide graniitplaatidega kaeti ka sammas. “Praegune betoonist mälestussammas on värvitud valgeks, mis meie ilmastikus kiiresti määrdub, sammaldub ja koordub,” selgitas rekonstrueerimise eestvedaja Elar Sarik.

Võru linnavalitsus tellis tööd ettevõttelt AS Kurmik, mida toetab Eesti sõjamuuseum 9576 euroga. Taastamistööde idee eestvedaja Elar Sarik on piirkonnapolitseinik, Vabadussõja mälestuse hoidja ja kaitseliitlane. Sarik on teinud palju pingutusi, et tagada eestlaste ajaloomälu säilimine ja hoida vabadusvõitlejate mälestus jätkuvalt au sees.

Kunstnik Peet Areni kujundatud embleem käe ja mõõga ning E-tähega sümboliseerib sõnu “Eesti Vabariik” ning sajanditepikkust võitlust idapoolse vaenlase vastu. Seda embleemi kasutasid Teise maailmasõja ajal ka Eesti Leegion, soomepoisid ja metsavennad. Nõukogude Liidus oli Vabadusristi sümbol keelatud. Euroopa Liidus on seda kohati hakatud taas häbenema, näiteks Saksamaal kuulub see koos teiste Relva-SS embleemidega keelatud sümbolite loetellu. Võru linnakalmistul aga särab see nüüd uhkelt oma algsel kujul.