Venemaa keskvalitsus on aastakümneid ajanud järjekindlat venestamispoliitikat. Hiljutised otsused haridussüsteemis viitavad sellele, et surve väiksemate rahvaste kultuurilisele eneseteadvusele järjest süveneb.
Venemaa haridusministeerium teatas, et algavast õppeaastast viiakse esimese klassi õpilaste emakeeleõppe üks nädalatund formaalsest õppekavast välja ning paigutatakse vabatahtliku õppetöö hulka. Ametnike sõnul tehti see samm sanitaarjärelevalveasutuse soovitusel, et vähendada õpilaste koormust. Praktikas tähendab see, et kohustuslikust tunniplaanist kärbitakse just rahvuskeelte või nende kirjanduse arvelt, samas kui maksimaalne lubatud tundide arv nädalas jääb samaks. Hoolimata sellest, et mitmed piirkondlikud võimud – Jakuutias, Altai Vabariigis, Tatarstanis ja Marimaal – on palunud emakeeletundide säilitamist tavapärase õppetöö osana, on haridusminister vastanud, et emakeeletunde võib jätkata pärast koolipäeva.
Venemaa Föderatsioonis õpib vene keelest erinevaid emakeeli üle kahe ja poole miljoni kooliõpilase, kuid juba 2017. aastal tühistati rahvuskeelte kohustuslik õpetamine – väidetavalt selleks, et vähendada õpilaste liigset õppekoormust. Põlisrahvaste aktivistid on märkinud, et sellised otsused nõrgestavad rahvuskultuure ning võivad mõjutada ka poliitilist lojaalsust Kremli süsteemi suhtes. Mitmes piirkonnas on keelte staatus muutunud fakultatiivseks, nagu näiteks Burjaatias, kus kohaliku parlamendi otsus muutis emakeele õppe vabatahtlikuks juba 2014. aastal.
Akadeemilisel tasandil jätkub sama suundumus. Irkutski Riiklik Ülikool ei ava sel aastal vastuvõttu burjaadi keele ja kirjanduse erialale, kuigi varem olid selleks riiklikult rahastatud õppekohad olemas. Eriala õpetamise traditsioon ulatub sajandi taha ning jätkus ülikoolis eri vormides ka kommunismiajal, kuid viimastel aastatel on kohtade arv järsult vähenenud ning nüüd on see suund ajutiselt peatatud. Samal ajal püüavad kohalikud kultuuritegelased keelt elus hoida ühiskondliku algatuse kaudu – näiteks dubleeritakse populaarseid filme ja meediat burjaadi keelde, et säilitada selle kasutusruum nooremate põlvkondade seas.
Venemaa rahvusvähemuste olukorda varjutab sõda Ukrainas, kus paljudest perifeersetest piirkondadest mobiliseeritud sõdurid on kandnud ebaproportsionaalselt suuri kaotusi. Burjaadi keele konkursi võitja Anton Ekimov, kes kasvas üles burjaadi peres, hukkus pärast ajateenistusse võtmist rindel 2025. aastal. Sellised juhtumid kinnitavad, et väiksemad rahvad maksavad Putini režiimi imperialistlike ambitsioonide eest eriti ränka hinda.
Haridusreformid, akadeemiliste programmide kärped ja laiem poliitiline kontekst viitavad süsteemse venestamise jätkumisele ning süvenemisele. Emakeelte tõrjumine haridusruumist puudutab otseselt identiteeti, ajaloolist mälu ja rahvuste võimet säilitada oma kultuuriline järjepidevus.
