Laupäeva hommikul peatas Venemaa suurim gaasifirma Gazprom oma gaasitarned Austriasse, lõpetades 55 aastat kestnud gaasimüügi, mida alustas 1968. aastal Nõukogude Liit ja hiljem jätkas Venemaa Föderatsioon. Viimase kolme päeva jooksul jõudis Austriani rida kiireid sündmusi, mis viisid pikaajalise koostöö järsu lõpuni.
14. novembril võitis Austria energiaettevõte OMV arbitraažikohtus Gazpromi vastu esitatud nõude, mille järgi määrati ettevõttele 242 miljoni dollari suurune hüvitis. Nõue esitati Gazpromi ebaregulaarsete gaasitarnete ja täieliku tarnekatkestuse tõttu, mis algas juba 2022. aasta septembris. Toona püüdis Kreml gaasitarnete katkestustega Euroopa riike survestada Ukrainat vähem toetama.
Olles teadlik, et Gazprom tõenäoliselt ei täida kohtuotsust, otsustas OMV oma gaasitarvete eest Gazpromile tehtavaid igakuiseid makseid kinni pidada, kuni kohus määratud summa oli tasutud. Sellele vastas Gazprom 15. oktoobril kirjaga, milles teatati tarnete täielikust lõpetamisest Austria suunal. Seejärel, 16. novembril, peataski Gazprom oma gaasitarned Austriasse lõplikult.
Austria valitsus oli ette valmistunud gaasivarustuse katkestamiseks ning laiendanud oma energiaimporti teistest riikidest, tugevdades sõltumatust Vene energiast. Austria liidukantsler Karl Nehammer kommenteeris, et riik oli juba Ukraina sõja algusest alates valmistunud võimalikuks tarnete lõppemiseks. Ta kinnitas, et Austria gaasivarud on talveks täis ja ükski kodu ei jää külmaks.
„Me ei lase end Venemaa presidendi või Putini valitsuse poolt šantažeerida ega lase end põlvili suruda,“ rõhutas Nehammer. Samuti tegi sarnase avalduse Austria kliimaminister Leonore Gewessler, märkides, et Gazpromi tegu kinnitas taas, et Venemaad ei saa pidada usaldusväärseks partneriks. „Kui tarned on lõplikult katkestatud, puudub Venemaal võimalus meid enam šantažeerida,“ lisas ta.
Gazpromi otsus lõpetada gaasitarned rikkus olulist 2040. aastani kehtivat lepingut, mis annab Austriale seadusliku aluse ja võimaluse lepingust varakult loobuda ning sellega täielikult vabaneda Venemaa energiast sõltumisest. Samas, kaotades olulise tuluallika, vähendab Kreml ise oma ressursse, millega seni sõjategevust finantseeriti. Gazpromi samm, mida Kreml võib pidada strateegiliseks, on sel korral osutunud Venemaale tagasilöögiks.
