Värske dokumentaalfilm “Minneapolise langemine” annab põhjaliku ülevaate BLM (Black Lives Matter) rahutustest, mis said alguse George Floydi surmaga seotud kohtuprotsessist. Filmi eesmärk on tuua esile seni vähe teada fakte George Floydi surma ümber kujunenud narratiivi taga.
Filmi aluseks on ajakirjanik Liz Collini raamat “They’re Lying: The Media, The Left, and The Death of George Floyd” (“Nad valetavad: meedia, vasakpoolsed ja George Floydi surm”).
“Minneapolise langemine” algab taustalooga, meenutades 25. mail 2020 USAs Minnesota osariigis Minneapolise linnas toimunud sündmusi, kus must kurjategija George Floyd suri politsei poolt kasutatud kehasurve tagajärjel, olles samal ajal narkootikumide mõju all. Floydi surm käivitas rahutused ja massimeeleavaldused üle kogu USA ning viis politseinik Derek Chauvini süüdimõistmiseni Floydi mõrvajana. Minnesota osariigis, eriti Minneapolises, kestsid massirahutused kolm ööd, mille käigus purustati ka üks politseijaoskond. Sündmused levisid paljudesse teistesse linnadesse üle Ameerika, jätkudes mitu aastat.
Film toob faktide põhjal välja George Floydi varasemad kuriteod (relvastatud rööv, kokaiini smugeldamine jne). Ehkki sellist tõendusmaterjali kohtuprotsessil ei arvestatud eelarvamuste vältimiseks, esitab film need faktid vaatajatele konteksti loomiseks. Seejärel esitatakse politseiniku kehakaamera salvestis Floydile viimaseks jäänud kinnipidamiskatsest, mille põhjal iga vaataja võib ise otsustada, kas politsei kasutas ülemäärast jõudu või mitte.
Pärast Floydi surma levis üle maailma telefoniga filmitud video kurjategija kinnihoidmisest, milles too kaebab, et ei saa hingata. Täismahus videomaterjal politsei katsetest Floydi kinni pidada ja tema kangekaelsest vastupanust asetab selle aga laiemasse konteksti, mida suur osa avalikkusest ei ole seni näinud. Näiteks ilmneb videost, et Floyd kaebas “Ma ei saa hingata” juba mõnda aega enne seda, kui ta politseinike poolt maha suruti.
Chauvini süüdimõistmisel ei pööratud muuhulgas tähelepanu asjaolule, et tema poolt kurjategija vaoshoidmiseks kasutatud kehasurve tehnika on politsei käsiraamatutes lubatud protseduur ning politseinikke koolitatakse seda vajadusel kasutama.
Dokumentaalfilmis esineva meditsiinieksperdi sõnul ei pruukinud Floydi surm olla üksnes politsei kasutatud meetodite tagajärg, vaid võis olla seotud eelkõige tema eelnevate terviseprobleemide ning narkootikumide tarvitamisega. Floydi lahkaja Andrew Baker märkis, et Floydil oli märke ravimata hüpertensioonist ning teatud ainete tarvitamine võis seda seisundit süvendada.
Kohtumeditsiiniekspert toob filmis välja, kuidas George Floydi terviseandmeid varjati avalikkuse eest ja kuidas poliitiline surve võis mõjutada kohtuekspertiisi. Film viitab ka Floydi toksikoloogilisele aruandele, mis näitas kõrget fentanüülitaset tema kehas.
Film kajastab ka Minneapolise linnas pärast Floydi surma toimunud vägivaldseid rahutusi. Politseinikud jutustavad, kuidas protestijate lähenedes anti neile anti käsk vastupanuta maha jätta politseijaoskond. Politseinikele antud keeld vägivallatsejaid takistada viis linna kaosesse ja tegi paljud politseinikud töötuks või sundis pensionile minema.
Dokumentaalfilm mainib ka Derek Chauvini hilisemat saatust. 21 aastaks vangi mõistetud politseinik sattus vanglas BLMi liikumisest motiveeritud noarünnaku ohvriks.
“Minneapolise langemine” esitab uusi fakte, mis ei ole kohtuprotsessis piisavalt tähelepanu saanud, pakkudes üksikasjalikku ja kriitilist analüüsi sündmustest, tõendusmaterjalist ja nende mõjust Ameerika ühiskonnale. Dokumentaalfilm pakub olulist sissevaadet Ameerika ühiskonda mõjutanud sündmustesse, esitades küsimusi selle kohta, kuidas need protsessid võivad kujundada tulevikku Ameerikas ja kaugemal.
