Viimaste kuude jooksul on Eesti valitsus õigustanud miljarditesse ulatuvaid meretuuleparkide toetusi väidetega, et need toovad kaasa odavama elektri ja tohutu majandusliku kasu. Ent Kliimaministeeriumi enda koostatud dokument paljastab, et need lubadused on eksitavad ja tegelikkuses ei realiseeru.

2,6 miljardi suurune petuskeem

Jaanuaris leppisid koalitsioonierakonnad kokku, et maksumaksja rahast toetatakse maismaatuuleparke 240 miljoni euro ja meretuuleparke 2,6 miljardi euroga. Kokku peaks nende toetuste toel valmima tuulepargid koguvõimsusega 1250 megavatti ja aastane toodang jõudma nelja teravatt-tunnini.

Valitsusliikmed on seejärel avalikkusele korduvalt kinnitanud, et tänu nendele investeeringutele langeb elektri hind 2035. aastaks 14,9 sendile kilovatt-tunni kohta, võrreldes 2023. aasta keskmise 17,4 sendiga.

Kuid Kliimaministeeriumi analüüs, mille avalikkuseni jõudmine võttis ligi kuu aega, näitab, et need väited on ekslikud. Ministeeriumi enda arvutuste kohaselt ei too valitsuse toetusmeetmed elektrihinna langust, vaid tegelikult jääb hind peaaegu samale tasemele.

Elektrihind ei lange, vaid hoopis tõuseb

Kliimaministeeriumi dokumendis seisab, et valitsuse toetuskeemi elluviimise korral oleks 2035. aastal elektri hind 17 senti kilovatt-tund – vaid 0,4 senti vähem kui 2024. aastal.

Tegeliku hinnalanguse – 14,9 sendini – võimaldab ainult tingimus, et lisaks maksumaksja toetatud tuuleparkidele ehitatakse turutingimustel veel neli teravatt-tundi maismaatuult ja kaks teravatt-tundi meretuult ning rajatakse mitme miljardi euro väärtuses uusi energiaühendusi.

Ehk teisisõnu, valitsuse poolt lubatud madalam elektrihind ei ole kuidagi seotud nende poolt toetatud tuuleparkide rajamisega. Odavama elektrihinna saavutamiseks oleks tarvis tohutuid lisainvesteeringuid, milleks valitsusel ei ole ühtegi konkreetset plaani.

Veelgi hämmastavam on see, et valitsuse enda analüüs kinnitab, et toetused ei too majanduslikku kasu, vaid põhjustavad kahju.

2035. aastaks peaks elektritarbija maksma toetusi 180,6 miljoni euro ulatuses, et saavutada kogu ühiskonna mõistes kokkuhoid vaid 46,4 miljonit eurot. See tähendab, et riik kaotab 134,2 miljonit eurot.

Veelgi hullem on olukord 2030. aastaks, kui meretuulepargid ei ole veel valmis. Kliimaministeeriumi prognoosi kohaselt oleks elektrihind siis madalam kui pärast meretuuleparkide rajamist. Põhjus on lihtne – kallite meretuuleparkide toetamine sunnib tõstma taastuvenergia tasu, mis tähendab tarbijatele suuremaid kulusid.

Kes tegelikult võidab?

Valitsuse plaanil on selge võitja – tuuleenergiaettevõtted, kes saavad toetust maksumaksja rahast, ilma et nad peaksid omalt poolt riske võtma.

Kliimaministeeriumi meretuuleenergia nõunik Nikon Vidjajev tunnistas ERR-ile, et riik maksab küll kahe teravatt-tunni tuuleenergia eest toetusi, kuid arendajad lubavad “võib-olla” ehitada rohkem. Samas ei ole neil selleks mingit lepingulist kohustust.

Lisaks on segane, kuidas valitsus on jõudnud oma prognooside ja lubatud kasunumbriteni. Kliimaministeerium väidab, et 2,6 miljardi euro suurune investeering toob ühiskondlikku kasu 6,76 miljardit eurot. Kuid selle eelduseks on, et elektri börsihind langeb 4,9 sendini kilovatt-tunni eest. Selline hinnalangus eeldaks, et riik ei peaks enam suuri investeeringuid tegema – kuid tegelikult plaanitakse just vastupidist.

Kõik see viitab sellele, et valitsus on pigem tuuleenergeetikute huvide kaitsja kui Eesti rahva esindaja.

Vidjajev tunnistas, et meretuuleparkide rajamine on puhtalt poliitiline otsus: “Koalitsiooni plaan, valitsuse plaan eeldab, et loome need tingimused meretuuleparkide tulekuks.”

Seega ei ole tegemist strateegilise otsusega, mis põhineb majanduslikel argumentidel või rahvuslikul huvil, vaid poliitilise projektiga, mis viiakse ellu hoolimata selle tegelikust kasust või kahjust.

Valitsuse retoorika ja tegelikkus ei lähe kokku. Nad on rääkinud miljarditesse küündivast majanduslikust kasust ja elektrihinna langusest, kuid Kliimaministeeriumi enda dokument näitab, et reaalsuses:

• Elektrihind ei lange valitsuse plaanitud investeeringute tõttu, vaid vaatamata neile.
• Toetusraha jaotamine toob maksumaksjale pigem kahju kui kasu.
• Meretuuleparkide rajamine tõstab taastuvenergia tasu ja seeläbi elektrihinda.
• Tuuleparkide arendajad saavad maksumaksja rahast toetusi, kuid ei ole kohustatud rajama täiendavaid võimsusi.
• Valitsus ei ole andnud selgeid vastuseid, kuidas need otsused Eestile kasu tooksid.

Küsimus on lihtne: kas valitsus töötab Eesti rahva huvides või on tuuleenergiaärimeeste tööriist?