Vabaerakond on viimastel kuudel esitanud kaks ettepanekut, mis on jõudnud suuremate parlamendierakondade poliitilisse tegevuskavasse. Erakonna esimees Märt Meesak tunnustab EKRE-t ja Isamaad valimiskautsjoni ning Riigikogu liikmete töötasude muutmise algatamise eest, kuid rõhutab, et nende küsimuste lahendamisel ei tohiks määravaks saada see, milline erakond saab poliitilise tunnustuse. Tema sõnul vajab Eesti erakondadevahelist koostööd, mitte vastastikust ärapanemist.
„Meie nii kadedad ja kiivalt enda arvele kirjutamise peal ei ole. Oleme väga rahul, kui meie ettepanek saab eelnõuks ja veelgi enam tehtud. Kas või seda siis mõne parlamendi tänase erakonna kätega. Oleme nõus seda au jagama, väärikalt,“ kirjutab Meesak Vabaerakonna kodulehel avaldatud artiklis.
Esimene küsimus puudutab Riigikogu valimiste kautsjonit, mille suurus on väiksematele ja uutele poliitilistele jõududele tõsiseks rahaliseks takistuseks. Märt Meesak pöördus 20. augustil õiguskantsler Ülle Madise poole taotlusega kontrollida valimiskautsjoni põhiseaduspärasust. Vabaerakonna hinnangul piirab kõrge kautsjon väiksemate erakondade ja üksikkandidaatide võimalusi valimistel osaleda ning kahjustab valimiste ühetaolisuse põhimõtet. Erakond nõudis kautsjoni vähendamist või selle asendamist alternatiivsete tingimustega.
Meesak kutsus samal ajal avalikult EKRE esimeest Martin Helmet üles algatama Riigikogus valimisseaduse muutmise. Ta meenutas, et juba 2010. aastal oli Helme Eesti Rahvusliku Liikumise esimehena koos Kristlike Demokraatidega esitanud tollasele õiguskantslerile Indrek Tederile protesti valimiskautsjoni vastu, nimetades seda ebademokraatlikuks tõkkeks.
„Martin, sul on täna võimalus teha ära see, mida sa 2010. aastal õiguskantsler Tederilt nõudsid. Ära lase parlamendierakonna mugavusel ja riigi toetusel vana põhimõttekindlust lämmatada. Teeme koos sellele kartellisüsteemile lõpu,“ oli Meesaku üleskutse.
21. oktoobril algataski EKRE fraktsioon vastava seaduseelnõu (1068 SE). Selle kohaselt seotaks kautsjon senise töötasu alammäära asemel toimetulekupiiriga. Muudatuse jõustumisel väheneks kautsjon ühe kandidaadi kohta 946 eurolt 220 eurole ning erakonna täisnimekirja esitamise kulu 118 250 eurolt 27 500 eurole. Tegemist oleks ligikaudu 77-protsendilise vähendamisega. Eelnõu võeti menetlusse ja selle juhtivkomisjoniks määrati põhiseaduskomisjon.
Teine Vabaerakonna ettepanek puudutab Riigikogu liikmete ja teiste kõrgemate riigiteenistujate töötasusid. 14. septembril saatis Vabaerakond kõigile 101 Riigikogu liikmele pöördumise, milles kutsus piirama avaliku sektori palgakasvu ning vähendama riigi juhtkonna sissetulekuid ja kuluhüvitisi. Kõigi kõrgemate riigiteenistujate, sealhulgas presidendi, peaministri ja ministrite palgakoefitsiente sooviti vähendada 10% võrra. Riigikogu liikmete palgakoefitsiente tulnuks kärpida veel täiendavalt 20% võrra. Lisaks sooviti vähendada saadikute kuluhüvitiste ülempiiri seniselt 25 protsendilt 10 protsendile ametipalgast.
Novembri keskel esitas Isamaa sarnase suunitlusega ettepaneku vähendada järgmise Riigikogu koosseisu liikmete baaspalka kümme protsenti ning muuta nende edasine palgatõus senisest aeglasemaks. Isamaa esimees Urmas Reinsalu põhjendas algatust asjaoluga, et viimastel aastatel on teiste kõrgemate riigiteenistujate palgakasvu piiratud, kuid parlamendiliikmete töötasu on jätkanud kiiremat tõusu. Reinsalu hinnangul võimaldaks tema erakonna ettepanek säästa nelja aasta jooksul ligikaudu kümme miljonit eurot.
Reformierakonna fraktsiooni esimees Õnne Pillak kinnitas ERR-ile, et erakond toetab samuti põhimõtet vähendada Riigikogu liikmete palgatõusu. Tema sõnul on valitsuses juba ettevalmistamisel kõrgemate riigiteenijate palgasüsteemi muudatused ning parlamendiliikmete töötasu küsimus tuleks lahendada sama eelnõu raames. „Minu jaoks ei ole oluline see, kes eelnõu esitas. Minu jaoks on oluline see, et vajalik otsus saaks tehtud,“ ütles Pillak.
Märt Meesak hoiatab samas, et varasem kogemus annab põhjust olla ettevaatlik. Tema sõnul on Eesti poliitikas sageli tavaks jätta mulje, et probleemiga tegeletakse, kuid lõpuks muudetakse algne sisuline ettepanek väga väikeseks ja tegelikku olukorda vähe mõjutavaks muudatuseks. „Ainus asi, mida sooviks riigikogu ja valitsuse liikmetele südamele panna, on see, et ärge neid ettepanekuid ära vussige,“ kirjutab ta.
