Hiljutine Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring kinnitab, et enamik Eesti elanikest seab keskkonna majanduslike otsuste puhul esikohale. 70% inimestest tähtsustab seda, et otsused ei kahjustaks teisi liike. Samuti leiab ligi kaks kolmandikku vastanutest, et majanduslike otsuste tegemisel peaks looduskaitse kaaluma üles majandusliku kasu.
Uuring toob esile, et kõige keskkonnateadlikumad on noored vanuses 15–29 ning eakad vanuses 65–74 aastat. Need vanuserühmad on aktiivsemad keskkonnahoidlikes tegevustes ja väljendavad suuremat soovi elada loodussõbralikumalt. Samuti ilmneb, et naised on keskmiselt keskkonnateadlikumad kui mehed.
Uuringu tulemusi kommenteerides toob ökoloog Jaanika Altraja välja, et Eesti ühiskonnas on kujunenud vastasseis keskkonnateadlike kodanike ning võimupositsioonil olevate poliitikute ja ametnike vahel. Tema sõnul ei esinda poliitikud alati enamuse tahet, vaid häälekamalt kostub väiksemate, materiaalseid väärtusi esiplaanile seadvate rühmade arvamus.
Altraja hinnangul on eriti murettekitav, kui avalikus arutelus marginaliseeritakse kriitilisi hääli, nimetades teisitimõtlejaid kaosekülvajateks. Ta viitab seejuures peaminister Kristen Michali hiljutistele avaldustele, mis tema sõnul viitavad soovimatusele astuda sisulisse dialoogi:
“Eriti kahetsusväärne on, kui see häälekas vähemus ütleb, et on nende arvamus ja vale arvamus, kutsudes kõiki, kes pole nendega nõus, kaose külvajateks nagu teeb seda meie peaminister. Sellega annab ta märku, et ta ei tahagi astuda dialoogi, vaid tahab jätkata monoloogiga, mis pole kohane demokraatiale,” kommenteerib Altraja Eesti Päevalehes.
Viimastel aastatel on keskkonnateemadel toimunud palju vastasseise, olgu see siis seotud metsaraie, tuuleparkide või liigikaitse küsimustega. Altraja sõnul on vale käsitleda kõiki proteste kui pelgalt poliitilist trollimist:
“Elu ei ole nii must ja valge nagu peaministri jutust võib mulje jääda. Tuulikute vastu seisjad pole vaid poliitilised trollid, vaid nende seas on nii oma kodukoha keskkonna pärast muretsejaid, looduskaitsjaid kui ka haritlasi, kes sooviksid selgemat arusaamist meie energiapoliitika alustest. Dialoogi astudes võiksime saada olulist infot, miks inimesed on tegelikult vastu.”
Eesti elanike keskkonnateadlikkus on kõrge ning paljud soovivad elada loodust säästvamalt. Samas viitavad uuring ja ekspertide kommentaarid, et keskkonnapoliitikas on tekkinud süvenevad lõhed. Küsimus jääb, kas poliitikud on valmis astuma avatud dialoogi ja arvestama ühiskonna laiemate ootustega või süveneb vastasseis veelgi.
