Suur uuring, mis hõlmas 43 elupaika kuues erinevas maailmajaos, annab olulise panuse maa-aluste seente rolli mõistmisse metsade kujundamisel. Uuring avaldati oktoobris ajakirjas Communications Biology. Uuringu tulemused näitavad, et seened pole pelgalt juhuslikud kaaslased puudele. Seened mõjutavad mükoriisa kaudu kogu ökosüsteemi mitmekesisust või selle puudumist.
Paapua Uus-Guinea vihmametsadest Kesk-Euroopa parasvöötmeni ja Kanada taigast Lõuna-Ameerikani läbi viidud uuring rõhutab seente olulisust, selgitades nende otsest mõju sellele, milliseid puuliike ja kui palju ühes piirkonnas võib leida, ütles uuringus osalenud bioloogiadotsent Jonathan Myers.
Mükoriisat iseloomustab seeneniidistiku ja taimejuurte üksteisega läbi põimunud struktuur. Paljud puud sõltuvad erilisest sümbioosist mükoriisaseentega, mis kasvavad nende juurte ümber. Seened varustavad puid lämmastiku, fosfori ja muude toitainetega, samas kui puud annavad seentele süsinikku suhkru ja rasvade kujul energia saamiseks. “See on vastastikku kasulik kokkulepe,” rõhutas Myers.
Uuring selgitab, miks troopilised metsad toetavad väikesel alal mitmeid puuliike, samas kui Põhja-Euroopa okasmetsades domineerib sageli vaid mõni liik, ning parasvöötme laialehised metsad jäävad mitmekesisuse spektri keskele. “Uuring keskendus ökoloogia ühele põhitõele: mida lähemale ekvaatorile, seda mitmekesisemaks muutuvad metsad,” märkis Myers.
Uurijad kasutasid matemaatilisi mudeleid ja puude uuringuid erinevat tüüpi mükoriisaseente mõju jälgimiseks. Mükoriisat on kahte peamist tüüpi: arbuskulaarne mükoriisa (AM) ja ektomükoriisa (EM). AM seened on sisuliselt elavad fossiilid, kuna need olid abiks juba esimestele maismaataimedele sadu miljoneid aastaid tagasi. Troopikas on rohkem levinud just AM seened, kuid ekvaatorist kaugemale liikudes kohtame üha rohkem ka EM seeni. Need on evolutsiooni mõttes suhteliselt uued tegijad.
Uuring näitab, et AM seente asendumine külmematel aladel EM seentega on toonud kaasa ka puuliikude mitmekesisuse vähenemise. AM seened toetavad eri puuliike võrdselt, pakkudes igale istikule või noorele puule tuge kohalikust mükoriisast.
EM seened aga on palju valivamad, toetades vaid teatud puuliike. Selle tulemusena on EM piirkonnas kasvavatel puudel suurem tõenäosus edukalt areneda, kui nad saavad jagada ruumi ja seeni oma liigikaaslasega. See soodustab EM seente toimel samast liigist puude kogumike teket.
EM seened aitavad ka kaitsta nende eelistatud puuliike haiguste eest, muutes metsad samas vähem mitmekesiseks. Kui metsas tekib haiguskolle, mis tabab konkreetset puuliiki, võib olla riskantne kasvada liiga lähedal samasuguse liigi puule. Kuid EM seened vähendavad seda riski, muutes puudele ohutumaks kasvada oma liigikaaslaste läheduses. AM seened aga ei paku nii palju kaitset haiguste vastu.
“Meie kohalikus uurimisaluses metsas kasvab veidi üle 40 erineva puuliigi 45 jalgpalliväljaku suurusel alal,” ütles Myers. “Enamikes troopilistes metsades oleks sellel pindalal sadu erinevaid liike rohkem. Põhja-Kanada parasvöötme metsades aga oleks neid vähem kui 10.”
Metsade mitmekesisust mõjutavate jõudude paremaks mõistmiseks peaksid uurijad uurima täpselt seda, kuidas seened füüsilisel ja keemilisel tasandil puujuurtega suhtlevad, ütles Myers. “Meil on maa all veel palju rohkem tööd teha,” lisas ta.
