26. mail toimus Kiievis Ukrinformi pressiklubis märkimisväärne kohtumine, kus tähistati 105 aasta möödumist Ukraina Rahvavabariigi eksiilvalitsuse ja Doni Vabariigi vahelise lepingu sõlmimisest. Ametliku tähtpäeva varjus keskenduti aga aktuaalsemale teemale: Ukraina koostööle Doni Vabariikliku Liikumisega, mille eesmärk on Doni piirkonna vabadus ning riikluse ja iseseisvuse taastamine.
Ukraina poolt osalesid arutelul rahvasaadikud ning spetsiaalse parlamentaarse komisjoni juhid ja liikmed, sealhulgas Maria Mezentseva, Jaroslav Jurtšõšõn ja Dmõtro Mõkõša. Samuti võtsid sõna Venemaa impeeriumi dekoloniseerimise eksperdid Mõkola Martšenko ja Oleg Magaletski. Doni Vabariiklikku Liikumist esindas praegune Ukraina kaitseväelane Sarõn Kutšinski, kes tegi põhjaliku ukrainakeelse ettekande Doni riikluse ajaloost. Teised liikumise juhid osalesid kohtumisel videosilla vahendusel.
Kohtumisel toodi esile, et narratiiv Doni kasakatest kui vene rahva lahutamatust osast on sarnane ukrainlaste kohta levitatud suurriiklikule müüdile. Kuigi piirkonna algupärane keel on suuresti kadunud ja kultuur impeeriumi poolt omastatud, säilis Kõigeväelise Doni Väe omavalitsuslik ja identiteedipõhine eraldatus ka tugeva surve tingimustes.
Ajalooliselt kardeti Moskvas Doni piirkonda puutuda, kuna seal toimus enneolematult palju ülestõuse. Nõukogude ajalookirjutus kujutas neid sündmusi eksitavalt kui töölisklassi mässu ekspluateerijate vastu. Tegelikkuses olid Doni kasakad vabad asunikud ning nende vastupanu omas selget antiimperialistlikku iseloomu. Alles kommunistidel õnnestus pärast 1920. aasta lüüasaamist viia läbi niinimetatud dekasakiseerimine, millega hävitati piirkonna põlised traditsioonid.
Ukraina ja Doni Vabariigi diplomaatilised suhted ulatuvad kaugele ajalukku. Kui eksiilvalitsuste lepingu allkirjastas 1921. aastal Sõmon Petljura, siis ametlikult tunnustas Ukraina Doni Vabariiki juba 1918. aastal hetman Pavlo Skoropadskõi valitsemisajal.
Lisaks ajaloolistele sidemetele toetab Doni iseseisvuspüüdlusi ka rahvusvaheline õiguslik pärand. Olukorra teeb unikaalseks 1959. aastal USA Kongressi poolt vastu võetud ja president Dwight D. Eisenhoweri allkirjastatud seadusakt, mis tunnustab kasakate õigust riiklusele ja iseseisvusele samaväärselt eestlaste, ukrainlaste, poolakate, grusiinide ja teiste ikestatud rahvastega. Seda poliitilist joont on toetanud ka mitmed hilisemad USA presidendid, sealhulgas Barack Obama, Donald Trump ja Joe Biden.
Geopoliitilisest vaatenurgast omaks iseseisva Doni riigi teke mõju ka laiemale piirkonnale. Asjatundjate hinnangul võiks Ukraina ja Kasahstaniga piirnev iseseisev Don käivitada doominoefekti, mis toetaks paljude Põhja-Kaukaasia rahvaste iseseisvumispüüdlusi.
Kuigi kogu protsess on äärmiselt keeruline ja iseseisvusliikumine asub alles oma tee alguses, näitavad viimased arengud ja Kiievis toimunud kohtumised, et esimesed reaalsed sammud uue riikluse suunas on juba astutud.
