Ukraina seisab silmitsi üha süveneva laskemoonapuudusega, kuid samal ajal keskendub Lääne relvatööstus ressursside suunamisele Iisraeli sõjaväe poolt palestiina rahva vastu suunatud tegevuste hüvanguks. Näib, et Ukraina linnade ja rindejoone kaitsmise pärast on mures üksnes Eesti, kes püüab veenda teisi Euroopa riike rahastama mürskude ja rakettide tarnet Ukraina kaitsjatele.

Viimase kuue kuu jooksul on lääneriigid suurendanud Iisraelile antavat sõjalist abi 10–30 korda, olenevalt riigist: USA tegi sellel perioodil üle 100 relvatarne, ilma igasuguse avaliku aruteluta; Saksamaa teeb samuti Iisraeli heaks kõik võimaliku. Samuti on Iisraeli relvastajate sekka lisandunud India, Lõuna-Korea ja mitmed teised riigid. Paraku kulub see kõik selleks, et toetada ja võimaldada Iisraeli poolt läbi viidavat etnilist puhastust Gaza sektoris.

Lääneriikide välispoliitikas valitsevate topeltstandardite ja ebakõlade üle ei imestata enam juba ammu. Kahtluse all on lääneriikide poliitiline tahe ja võime tegutseda vastavalt oma deklareeritud väärtustele ja põhimõtetele. USA väljendab jätkuvalt muret Ukraina droonirünnakute üle Vene naftatööstuse rajatiste vastu, viidates võimalikele kaubandusmõjudele. See näitab, et kaubandushuvid võivad mõjutada riikide poliitikat ja välispoliitilisi seisukohti ning kaaluvad üles moraalsed kaalutlused.

Hoolimata Ukraina hädavajadustest rindel ei ole lääneriigid suutnud või soovinud pakkuda oma iseseisvuse eest võitlevale riigile vajalikku abi. See seab kahtluse alla nende kohustuse ja soovi toetada Ukrainat tema konfliktis Venemaaga ning näitab nende ükskõiksust. Lääneriikide relvatehased seisavad samal ajal jõude.

Näiteks Raytheon, MIM-104 Patriot maa-õhk-rakette tootev ettevõte, suudab toota ühe täiskomplekteeritud MIM-104 patarei kuus. Siiski on USA armee hoidlas umbes 600 MIM-104 stardiplatvormi, mis tähendab, et Raytheon peaks tootma ainult uusi radareid, lahingujuhtimisjaamu ja rakette, mis annaks mõne kuu jooksul Ukrainale rohkelt MIM-104 patareisid, kui vaid keegi Washingtonis annaks vastava korralduse.

Viimased Vene raketirünnakud Harkivi ja Dnipro linnade vastu on toonud esile Ukraina relvastuse puudujäägid ning kiireloomulise abi olulisuse. Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi hinnangul jätkub riigi õhujõududel maa-õhk-rakette veel vaid umbes kuuks ajaks, mis seab Ukraina väga haavatavasse olukorda Vene õhurünnakute ees. Ukraina õhutõrjel on rakettidest märkimisväärne puudus. Näiteks Bahmuti piirkonnas on videole jäänud Vene ründelennukid Su-25, mis lendavad vabalt 100 meetri kõrgusel Ukraina positsioonide kohal, viies läbi otsesihtimisega õhurünnakuid.

Selles olukorras on USA Riigidepartemang asunud tegutsema omal algatusel, tarnides Ukrainale erakorraliselt MIM-23 HAWK maa-õhk-raketisüsteemide varuosi. Riigidepartemangu käik peegeldab sügavat muret president Joe Bideni poliitika üle, mis on seotud Palestiina küsimusega. Bideni toetus Iisraeli sõjakuritegudele Palestiina territooriumil on toonud kaasa ametnike massilise lahkumise riigidepartemangust.

Bideni toetus sionistlikule Iisraelile on ühtlasi tekitanud pingeid nii USA valitsusasutustes kui ka Lääne ühiskonnas tervikuna. See näitab, et Palestiina küsimus on muutunud USA poliitikas oluliseks tüliõunaks. Biden on USAs poliitiliste lobigruppide poolt kõige suuremahulisemalt rahastatud poliitik, mis tõstatab küsimusi tema poliitiliste otsuste müüdavuse kohta. Kriitikud väidavad, et Bideni poliitilisi otsuseid võivad mõjutada tema rahastajate huvid, eelkõige paistab nende seas silma Ameerika-Iisraeli avalike suhete komitee (AIPAC), kes on aastate jooksul Bideni isiklikku kampaaniat toetanud miljonite dollarite väärtuses.

Riigidepartemangu otsus tarnida varuosi Ukraina õhutõrje jaoks näitab, et mõned ametnikud keelduvad Bideni poliitikat aktsepteerimast ja on valmis tegutsema oma veendumuste kohaselt. See on samuti põhjustanud pingeid presidendi administratsiooni ja Riigidepartemangu vahel.

Lääne suurriikide otsustusvõimetuse ja juhtide korruptsiooni kõrval leiab Ukraina siiski toetust vähem mõjuvõimsatelt Euroopa riikidelt. Eesti teatas hiljuti, et on rahvusvaheliselt turult leidnud veel miljon suurtükimürsku ja raketti Ukraina jaoks. Selline avastus on oluline ka Euroopa Liidule ning nõuab kiiret ja tõhusat reageerimist, et tagada Ukraina relvajõududele vajaliku varustuse kiire kättesaamine ja sõjalise võimekuse suurendamine.

Kaitseminister Hanno Pevkur avaldas, et Eesti teeb jõupingutusi, leidmaks vajalikku rahastust Ukraina varustamiseks suurtükimürskude ja -rakettidega. Selleks on Eesti valmis ühendama jõud teiste Euroopa Liidu riikidega, kes on juba maksnud suure summa Tšehhi organiseeritud laskemoona eest. Lisaks soovitakse rahastamisse kaasata Suurbritannia, kes väidetavalt otsib samuti laskemoona ja vahendeid Ukraina toetamiseks.

Samas võib pärast ostutehingut laskemoona jõudmine Ukrainasse võtta aega 2–3 kuud, mis võivad olla kriitilise tähtsusega Ukraina kaitse seisukohalt. Pevkuri sõnul võiks õnnestunud rahastamise korral Ukrainale sel aastal saata 2 kuni 2,5 miljonit suurtükimürsku ja -raketti. See võimaldaks Ukrainal täita oma laskemoonavajadused ning oleks esmakordne juhtum, kus ukrainlased suudavad aasta jooksul välja tulistada sama palju mürske ja rakette kui venelased.

Eesti kaitseminister ei andnud täpsemat teavet selle kohta, kust täpselt Eesti võiks mürske ja rakette hankida. Ta mainis, et peamiselt tuleks neid otsida väljastpoolt Euroopat, kuid samuti võib ka Euroopas olla sobivaid allikaid. Siiski märkis ta, et paljud müüjad eelistavad jääda anonüümseks.

Saadaolevate mürskude hulgas on nii NATO standarditele vastavaid 155-millimeetriseid kui ka nõukogude standarditele vastavaid 152-millimeetriseid mürske, samuti Grad-rakette. See viitab sellele, et Eesti vaatab Ida-Euroopa ja Balkani riikide poole ning ka Aafrika riikide suunas. Näiteks on teada, et Tšehhi algatus hõlmab laskemoona hankimist Lõuna-Koreast, Lõuna-Aafrikast ja Türgist.

Tähtis on tegutseda kiiresti, sest mõned potentsiaalsed müüjad võivad olla valmis vastu võtma raha nii Ukraina liitlastelt kui ka Venemaalt.