Ukraina III armeekorpuse juhataja asetäitja Maksõm Žorin seostab Prantsusmaad haaranud rahutusi aastakümneid kestnud liberaalse ideoloogia pealesurumisega ning kutsub Euroopat loobuma hävitavast sallivuspoliitikast. Žorin on Azovi liikumise taustaga tuntud Ukraina rahvuslane, kes on varemgi tugevalt kritiseerinud lääneriikide vasakpoolset poliitikat.

„Prantsusmaa tänavaid on juba mitu päeva järjest hävitanud niinimetatud protestijad, kellel puuduvad igasugused reaalsed nõudmised,“ kirjutas Žorin oma Telegrami-kanalil. Ta heidab nii Prantsusmaa kui ülemaailmsele massimeediale ette, et ei nimetata piisavalt selgelt vägivallatsejate etnilist ja usulist tausta.

Žorini hinnangul on toimuv aastatepikkuse poliitilise kursi tagajärg. „Kõik see on paljude aastate jooksul pealesurutud liberaalse mürgise ideoloogia tulemus. Selle kriisi ületamiseks ei aita enam mingid sõnad – vaja on tervet rida rangeid ja radikaalseid samme. Ellujäämiseks peab Euroopa meenutama oma ajalugu ja tõelist olemust, mitte määrima endale näkku sallivusepisaraid,“ seisab tema avalduses.

Prantsusmaa rahutused puhkesid ulatuslike ühiskondlike protestide taustal. 17. oktoobril tulid tänavatele sajad tuhanded inimesed, kelle pahameele taga on elukalliduse tõus, sotsiaalne ebavõrdsus ja avalike teenuste halvenemine. Liikumises osalesid muu hulgas õpilased, üliõpilased ja ametiühingud. Mitmes linnas puhkes vägivald: rünnati politseinikke ja avalikke hooneid, rüüstati kauplusi ning süüdati sõidukeid. Limoges’is süüdati raekoda, Marseille’s tungiti linnavalitsuse hoonesse ning Lyonis rünnati turismiinfokeskust. Siseministeeriumi esialgse hinnangu järgi osales meeleavaldustel 550 000 inimest, korraldajate andmetel 800 000.

Žorin nimetas ka 2025. aasta jaanuaris antud intervjuus Ukraina väljaandele Meža end parempoolse liikumise esindajaks ning väljendas toetust konservatiivsete jõudude tugevnemisele. „Mina kui parempoolse liikumise esindaja suhtun kindlasti hästi suundumusse, kus parempoolne liikumine naaseb normaalsesse voolusängi ning tuuakse poliitilisest marginaaliast tagasi kaasaegsesse poliitikasse,“ ütles ta tollal.

Samas intervjuus kritiseeris Žorin teravalt Euroopa vasakpoolseid poliitilisi suundumusi, pidades neid üheks põhjuseks, miks paljud Euroopa riigid ei ole tema hinnangul sõjaks vaimselt ega ühiskondlikult valmis. „Me nägime, kuidas see vasakpoolne ideoloogia demilitariseeris suure osa maailmast, sealhulgas Euroopa. Just vasakpoolsete suundumuste mõju on viinud selleni, et enamik Euroopa riike ei ole praegu sõjaks ei vaimselt ega sisemiselt valmis. Isegi seal, kus on relvad, puudub elanikkond, kes oleks valmis võitlema,“ rääkis ta.

Žorin lisas, et peab vajalikuks parempoolsete poliitiliste jõudude tugevnemist: „Parempoolsed liikumised on näidanud, et nad suudavad olla konstruktiivsed, üles ehitada ja kaitsta, samal ajal kui teised ei ole enam selleks võimelised.“ Ta märkis, et toetab parempoolsete jõudude naasmist poliitika keskmesse ka siis, kui mõne liikumise puhul võib tegemist olla populismiga.

Žorini taust annab tema seisukohtadele Ukrainas erilise kaalu. Ta on alates 2014. aastast vabatahtlikuna sõjas osalenud, olnud Azovi üksuse komandör ning tegutsenud hiljem 3. ründebrigaadi juhtkonnas. Alates 2025. aastast teenib ta III armeekorpuse juhataja asetäitjana. Ta seab küsimärgi alla liberaalse poliitilise kursi, mille keskmes on tema hinnangul liigne sallivus, vasakpoolsete ideede mõju ja ühiskonna kaitsetahte nõrgenemine. Euroopa tuleviku küsimuses asetab ta vastamisi kaks eri arusaama: liberaalse sallivuspoliitika ja parempoolse rahvusliku enesekaitse.