Venemaa pealetung Ukrainas on suurte kaotuste tõttu takerdunud, piirdudes kogu rindejoone ulatuses vaid tühiste edusammudega. Ukraina on samal ajal haaranud initsiatiivi, lammutades süvalöökidega halastamatult vaenlase logistikat, energiataristut ja logistilist sidet Krimmiga. Tänu uutele hävitajatele on ukrainlased murdmas Venemaa viimast suurt eelist ning saavutamas õhuruumis oodatud tasakaalu. Sõjalises tupikus agressorile on jäänud üle vaid meeleheitlik tsiviilisikute terroriseerimine.
Ukraina on alustanud täiendavate kaitserajatiste rajamist Kiievi ja Sumõ vahelisel alal, et maandada võimalikke riske seoses Venemaa ootamatute rünnakute või uue mobilisatsioonilainega. Sumõ piirkonnas piirdub vaenlane peamiselt suurtükitule, droonirünnakute ja väiksemate sissetungikatsetega, eesmärgiga luua puhvertsoon Ukraina droonilöökide piiramiseks. Harkivi rindel on olukord püsinud stabiilsena, kuigi vaenlane jätkab tsiviilobjektide terroriseerimist ja püüab edutult imbuda Vovtšanskit kaitsvate Ukraina üksuste idatiivale. Vaenlase katsed liikuda edasi Harkivi ja Kupjanski vahelisel alal on takerdunud, eriti piirkondades, kus Ukraina väed hoiavad enda kontrolli all metsamassiive.
Kupjanski suunal on olukord muutunud keerulisemaks, mida kinnitavad Venemaa teatavad edusammud Sõnkivka ümbruses ja katsed tungida linna suunas läbi maa-aluste torustike Holubivka piirkonnas. Ukraina vägede otsus hoida sillapead Oskili jõe idakaldal aitab siduda Venemaa ressursse ja leevendada survet lõuna pool asuvale korpusele, kuigi see nõuab järjest suuremat logistilist pingutust. Lõmani rindel ehk Siverskõi Donetsi jõest põhja pool on lahingutegevus olnud suhteliselt tagasihoidlik, piirdudes peamiselt suurtükitule ja luureüksuste tegevusega. Venemaa raskused Žerebetsi jõe sillapea varustamisel viitavad sellele, et nende operatiivsed pausid on tingitud varude ammendumisest, mis muudab nende positsioonid selles rindelõigus ebamugavaks ja haavatavaks.
Siverskõi Donetsi jõest lõunas asuval Slovjanski suunal on Venemaa intensiivistanud oma jõupingutusi, suutes vaatamata keerulisele maastikule viia oma luureüksusi sügavamale Ukraina kontrollitavatele metsaaladele. Samal ajal jätkub Kostjantõnivka linna servades äge võitlus, kus Venemaa kasutab massiliselt liugpomme kortermajade hävitamiseks, muutes asula sisuliselt rusudeks. Hoolimata intensiivsest pommitamisest ei ole vaenlane suutnud linnas märkimisväärselt edasi liikuda, kuna rünnakud kipuvad lagunema juba enne Ukraina kaitseliinideni jõudmist. Dobropillja suunal on Venemaa edasitung Pokrovski ja Mõrnohradi piirkonnast jäänud oodatust nõrgemaks, saavutades vaid lokaalset edu Hrõšõne ümbruses ning kandes kaotusi ebaõnnestunud rünnakutes Rodõnskele.
Lõunarindel on Ukraina edukalt peatanud Venemaa varasemad katsed Dnipro suunal edasi tungida, taastades kontrolli oblasti piirialade üle ning stabiliseerides rindejoone Vovtša sektoris. Vaenlane üritab lokaalseid rünnakuid edelas, saavutades minimaalset edu Mõrne küla ümbruse metsaribades, mis on aga suuresti taktikalise väärtuseta. Orihhivi piirkonnas lüüakse regulaarselt tagasi vaenlase rünnakulaineid, samas kui Hersoni rindel ei ole maapealses olukorras muutusi toimunud ja mõlemad pooled piirduvad distantsilt tulevahetusega. Venemaa tegevus Hersoni suunal paistab silma eelkõige tsiviilelanikkonna sihiliku terroriseerimisega, mis ei anna neile mingit operatiivset eelist lahinguväljal, vaid peegeldab nende frustratsiooni varasemate kaotuste pärast.
Ukraina on märkimisväärselt laiendanud oma süvalöökide ulatust. Droonid ulatuvad kuni 1800 kilomeetri kaugusele Uuralitesse, samuti tabati mitu korda olulist naftasadamat Tuapses. Need täppisrünnakud paljastavad Venemaa õhutõrjevõrgustiku süvenevaid lünki, kuna raketivarude vähenemine ja süsteemide hävimine muudavad allesjäänud taristu üha haavatavamaks. Operatiivtasandil on Ukraina droonid jätkanud edukalt maasilla läbilõikamist Krimmiga, hävitades süstemaatiliselt logistilisi sõlmi ja transpordilaevu Mustal merel. Vastuseks logistika kokkukukkumisele on Venemaa üritanud matkida terroritaktikaid, saates Dnipro linna tsiviilobjektide pihta mitmeid droonilaineid ja ballistilisi rakette eesmärgiga tabada ka esmareageerijaid.
Õhusõjas on toimunud oluline murrang, kuna Ukraina käsutuses olevad hävitajad ja üle 150 kilomeetri lennuulatusega õhk-õhk raketid on aidanud saavutada kohaliku õhuruumi pariteedi. See võimekus sunnib Venemaa lennuväge hoidma distantsi, andes Ukraina elektroonilise sõjapidamise meeskondadele rohkem aega vaenlase liugpommide signaalide häirimiseks. Merel jätkub Venemaa varilaevastiku pitsitamine, kusjuures teised riigid on hakanud karmistama reegleid kahtlaste aluste läbisõidule, piirates veelgi Moskva niigi räsitud logistikat. Elektroonilises sõjapidamises valmistab aga üha suuremat muret Venemaa droonide lülitumine võrksüsteemidesse, kus seadmed edastavad reaalajas videopilti ja on inimoperaatorite poolt vahetult juhitavad, muutes nad konventsionaalsetele häirimissüsteemidele raskemini tabatavaks.
