Washingtonis puhkes diplomaatiline kriis, kui Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi lahkus Valgest Majast enneaegselt pärast teravat vaidlust USA presidendi Donald Trumpi ja asepresidendi J. D. Vance’iga. Vastasseis tõi esile sügavad lahkhelid Kiievi ja Washingtoni vahel Ukraina sõja tuleviku ning võimaliku rahuleppe tingimuste osas.
Zelenskõi visiit 28. veebruaril oli algselt planeeritud selleks, et allkirjastada USA-ga mineraalide leping, kuid kohtumine muutus kiiresti pingeliseks vaidluseks Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja läbirääkimiste üle Venemaaga. Zelenskõi näitas Trumpile pilte Venemaa vangistuses olevatest Ukraina sõjavangidest ning kinnitas, et territoriaalsed järeleandmised Venemaa presidendile Vladimir Putinile, keda ta nimetas mõrvariks ja terroristiks, on välistatud.
Trump, kes on korduvalt väljendanud soovi sõjale kiiresti lõpp teha, ärritus Zelenskõi vastuseisust territoriaalsetele kompromissidele. Kohtumise järel teatas USA president avalikult, et „Zelenskõi ei ole rahuks valmis“. Paljud tõlgendasid seda kui katset survestada Kiievit vastu võtma Ukraina territooriumi loovutamist, mille president Zelenskõi ja Ukraina rahvas on korduvalt tagasi lükanud.
Ukraina kindel seisukoht: ei mingit kapituleerumist
Ukraina rahvuslane Dmõtro Žmailo rõhutas Zelenskõi seisukoha olulisust, kirjutades sotsiaalmeedias:
President Zelenskõi andis Valges Majas selgelt mõista, et Ukrainaga ei saa enam rääkida nagu mõne kolmanda maailma riigiga. Me oleme maksnud oma suveräänsuse eest liiga kõrget hinda, et keegi saaks meile dikteerida tingimusi, mis viivad uue sõjani mõne aasta pärast, kui Trumpi administratsioon oma ametiaja lõpetab.
Žmailo kutsus ukrainlasi üle kogu maailma üles jääma kindlaks, viidates sellele, kuidas Lääne vastumeelsus on varemgi murtud:
Alates esimestest Javelinidest kuni kauglöökideni Venemaa territooriumile – meie ühtsus ja julgus on sundinud ka kõige kõhklevamaid Lääne partnereid meid toetama. Kui teeme seda ka nüüd, siis võidame selle vastasseisu.
Rahvusvahelised reaktsioonid ja hoiatavad sõnad
Diplomaatiline kriis on esile kutsunud tugevaid rahvusvahelisi reaktsioone. Ajaloolane ja Ida-Euroopa ekspert Timothy Snyder kaitses Zelenskõid, kritiseerides Washingtoni silmakirjalikku lähenemist. Sotsiaalmeediaplatvormil X kirjutas ta:
Probleem on jätkuv Venemaa sissetung. Kui USA tahab oma mõjuvõimu kasutada sõja lõpetamiseks, peaks see olema suunatud agressori vastu. Ohvri süüdistamine ei lõpeta vallutussõda.
Samal ajal kinnitasid mitmed Euroopa liidrid, sealhulgas Prantsusmaa president Emmanuel Macron ja Poola peaminister Donald Tusk, oma vankumatut toetust Ukrainale. Nende sõnumites kajastub üha kasvav mure, et Trumpi administratsiooni hoiak võib julgustada Venemaad ja samas õõnestada Ukraina suveräänsust.
Ukraina tulevik on tema enda kätes
Asepresident Vance’i väide, et sõda tuleb lahendada diplomaatia teel, sai Zelenskõilt terava vastuse: varasemaid kokkuleppeid, isegi neid, mis sõlmiti Prantsusmaa ja Saksamaa liidrite juuresolekul, on Putin rohkem kui 20 korda rikkunud. 2022. aasta täiemahuline sissetung tõestas, et leppimine ei too rahu – see kutsub esile edasise agressiooni.
Zelenskõi hoiatas, et kui Ukrainat sunnitakse sõlmima Venemaaga kehv rahulepe, tunneb Ameerika Ühendriigid selle tagajärgi. „USA saab seda tunda,“ ütles ta. See märkus vihastas silmanähtavalt Trumpi ja Vance’i, mis viis kohtumise enneaegse lõpetamiseni ja mineraalide lepingu kokkuvarisemiseni.
Kuna Washingtonist tuleb üha suuremat survet, jääb Ukrainale siiski alles üks selge sõnum: Kiiev keeldub olemast kuulekas vasallriik. Võitlus suveräänsuse ja väärikuse eest jätkub – mitte ainult lahinguväljal, vaid ka maailma suurimates võimukoridorides.
