Eelmisel nädalal esilinastunud ühiskonnakriitiline satiirifilm “Tulnukas 2 ehk Valdise tagasitulek 17 osas” kujutab ultraliberaalset Eestit, kus muuhulgas sunnitakse tänapäeva homo sapiense tundma süüd ja patukoormat kiviajal neandertallastele tehtud ülekohtu pärast. Nüüd selgub, et maailm vahest liigubki selles suunas, kuna USA-s toimunud teadussümpoosionil, kus kutsuti võitlusele “rassistliku” teaduse vastu, kerkisid esile sarnased teemad.
Märtsi lõpus toimunud Ameerika Bioloogiliste Antropoloogide Assotsiatsiooni (AABA) aastasümpoosionil Boulderi ülikoolis Colorados kutsuti teadlasi üles aktiivsemalt võitlema “rassistliku” teaduse vastu. Sümpoosioni teemaks oli seekord “rassismi vastu võitlemine”. Teadusliku rassismi all peetakse läänemaailmas silmas traditsiooniliselt antropoloogide poolt omaks võetud seisukohta, et inimliik jaguneb geneetiliselt või bioloogiliselt erinevateks rassideks.
Populatsioonigeneetik Fernando Villanea lausus oma sõnavõtus, et varem oli kellegi neandertallaseks nimetamine solvang, viidates neile kui jõhkratele primitiividele. Kuid Villanea sõnul on neandertallaste avalik kuvand muutunud, kuna nende kultuurilisest keerukusest ja võimetest on rohkem teada saadud. 2007. aastal avastati, et neandertallastel olid geenid, mis viitavad punastele juustele ja heledale nahale, see aga muutis nad Villanea hinnangul automaatselt “valge ülemvõimu sümboliks”. Sotsiaalmeedias hakkasid mõned inimesed tundma uhkust neandertallaste geenipärandi üle, mis Villanea sõnul oli märk rassilisest ülemvõimust.
Villanea ja teised sümpoosioni esinejad kutsusid osalejaid üles mitte tegema selliseid uuringuid, mida saaks “potentsiaalselt rassistlikult väärkasutada”. Charles Roseman, integratiivbioloog Illinoisi Ülikoolist Urbana-Champaignist, kes aitas sümpoosionit korraldada, rõhutas, et uurimistööd tuleks piirata teemadel, mis võivad viia “rassistlike” järeldusteni. Tema sõnul on rassiteadus tervikuna “mädanenud vili” ning sellel on “reaalsed tagajärjed ühiskonnas”.
Arizona Riikliku Ülikooli antropoloog Robin Nelson ütles sümpoosionil, et on vale esitada antropoloogilisi uurimistöid “erapooletult”, lastes andmetel enda eest rääkida, kuna see jätab ukse lahti “rassistidele”. Teadlastel tuleb tema sõnul pidevalt ja aktiivselt hukka mõista rassistlikud järeldused ja avastused, olgu siis teadusartiklites või sotsiaalmeedias.
Londoni Hügieeni- ja Troopikameditsiinikooli antropoloog Rebecca Sear teatas, et tema missioon on võitlus “problemaatiliste artiklite” avaldamise vastu. Ta on püüdnud avaldada survet ajakirjadele, et kustutataks artiklid, milles viidatakse tuntud psühholoogile Richard Lynnile, kes suri eelmisel aastal. Lynn oli inglise psühholoog, kes laiendas oluliselt arusaamist intelligentsusest ja inimrasside erinevustest. 2002. aastal avaldas Lynn koos kolleegidega rahvusvahelise IQ-andmestiku 81 riigis läbi viidud testide põhjal, ja seejärel ekstrapoleeris neid skoore veel 104 riigile.
Sear võttis ühendust 12 ajakirja toimetajaga 14 artikli osas, mis kasutasid Lynni andmestikku. Enamik toimetajaid keeldus artikleid kustutamast, kuna see piiraks teaduslikku uurimisvabadust; mõned lisasid artiklite juurde hoiatuse lugejaile, kuid ei eemaldanud neid.
