Twitteris keeb lahing tsensuuriorganisatsiooni ADL vastu

Viimase nädala jooksul on Twitteris laineid löönud teemaviide #BanTheADL, mis kutsub platvormil sulgema vasakpoolse tsensuuriorganisatsiooni Anti-Defamation League (ADL) konto. Kampaaniat on nüüdseks toetanud sadu tuhandeid postitusi ja sellele on vastanud ka Twitteri ehk X omanik Elon Musk, pakkudes välja vastava küsitluse korraldamise.

ADL ehk Laimuvastane Liiga, varem tuntud kui B’nai B’rith Anti-Defamation League on 80 miljoni dollarise aastaeelarvega mõjukas ülemaailmne organisatsioon, mille peakorter asub Ameerika Ühendriikides. Organisatsioon väidab, et selle eesmärk on “võidelda antisemitismi ja ekstremismi vastu”. ADL asutati 1913. aastal vennaskonna B’nai B’rith poolt, mis on vabamüürluse ainetel loodud juudiorganisatsioon. ADL on aastakümneid toetanud Iisraeli, vasakpoolset poliitikat ning immigratsiooni Euroopasse ja Ameerika Ühendriikidesse. Organisatsioon propageerib sotsiaalmeedia tsensuuri rahvuslike ja parempoolsete vaadete suhtes ning koostab nimekirju “paremäärmuslikest” isikutest ja liikumistest, mõjutades paljusid platvorme nende sõnavabadust piirama.

Teemaviite #BanTheADL algatas tuntud võitluskunstide harrastaja Jake Shields ja selle korjas üles ka noor iiri rahvuslane Keith Woods, kelle säutsudele omakorda vastas Elon Musk. “ADL-i lemmiktaktika on sundida sotsiaalmeedia ettevõtteid vaba mõttevahetust oma platvormidelt eemaldama,” ütles Woods oma 31. augusti säutsus. “Miks peaks neil olema X platvormil võimalus Elon Muski pantvangis hoida? On aeg ADL keelata.”

Laupäeval küsis Musk oma jälgijatelt, kas ta peaks X-is püsti panema küsitluse teemaviida #BanTheADL alusel.

Kampaaniale eelnes ADL-i tegevjuhi Jonathan Greenblatti postitus, milles ta kiitles oma organisatsiooni võimuga Elon Muskile kuuluva platvormi üle. Greenblatti sõnul jälgivad nad valvsalt, kas Musk võtab midagi ette nende väitel platvormil leviva “viha” suhtes ja kui ei, on valmis teda korrale kutsuma.

X (varem Twitter) põhineb mitme kolmanda osapoole taristul, sealhulgas Google Cloud, kellega on koostööd tehtud alates 2018. aastast. Bloombergi teatel on see koostöö ettevõttele igal aastal maksnud 200–300 miljonit dollarit. Jonathan Greenblatt on avalikult kiidelnud ADL-i partnerluse üle Google’i, YouTube’i, Facebooki ja X-iga, minnes isegi nii kaugele, et lasi muuta nende platvormide algoritme vastavalt ADL-i nõudmistele.

See seab Muski tõsiste valikute ette. Kui Google lõpetaks pilvemajutuse pakkumise, lülituks kohe välja olulised osad X-i taristust. Selline saatus tabas 2020. aastal sõnavabaduse eest seista lubanud sotsiaalvõrgustikku Parler, kui Amazon AWS lülitas päevapealt nende serveri välja ja kogu platvorm kadus levist. Parler ei suutnud kunagi täielikult taastuda ja hiljuti suleti platvorm lõplikult, pärast müümist kolmandale osapoolele.

Samas on eelmisel aastal mitmekümne miljoni dollari eest Twitteri ostnud Musk unikaalses olukorras, kuna ta juhib ka mitut muud USA jaoks olulist ettevõtet, sealhulgas SpaceX-i ja Teslat. See tähendab, et vastasseis ühe suurima sotsiaalmeediaplatvormi omaniku ja raevukama tsensuuriorganisatsiooni vahel võib kergesti muutuda suurte panustega lahinguks, kus pillutakse väga räpaseid süüdistusi.