Türgi–Usbekistani majandussidemed süvenevad kiiresti: kahepoolne kaubavahetus on lähenemas 3 miljardile USA dollarile ning sihiks on seatud 5 miljardi dollari piir. Nende koostöö on üha tugevamalt põimunud Turgi Riikide Organisatsiooni (TRO) raamistikku, kujundades Türgist ja Usbekistanist strateegilised partnerid, kirjutab mereväetaustaga USA analüütik James Durso veebilehel Eurasia Review.

29. jaanuaril 2026 võõrustas president Erdoğan Ankaras Usbekistani presidenti Mirziyoyevit Türgi–Usbekistani kõrgetasemelise strateegilise koostöönõukogu neljandal kohtumisel.

Viimase kümnendi jooksul on kaks riigipead kohtunud korduvalt. Loetellu kuuluvd Erdoğani töövisiit Samarkandi 2016. aastal; Mirziyoyevi riigivisiit Ankarasse 2017. aastal; nende märtsikuu 2022 kohtumine Taškendis, kus kuulutati kahepoolsete suhete tõstmine „kõikehõlmava strateegilise partnerluse“ tasemele; 2024. aasta juunikuu kohtumine Ankaras, mil allkirjastati üle 20 lepingu; ning 2024. aasta oktoobris Kaasanis toimunud BRICS-i tippkohtumine.

2026. aasta jaanuarikohtumise tulemused

Liidrite kohtumised lõpevad harva ilma lepingute paketita ning ka seekord allkirjastati kümmekond kahepoolset kokkulepet. Need hõlmavad tervishoidu; haridust ja sõjaväemeditsiini; majandus- ja finantskoostööd; kaevandusprojekte; rahvusvahelisi transpordikoridore; vabade ja erimajandustsoonide loomist; rändeküsimusi ja kodanike tagasipöördumist; Usbekistani kergetööstuse arendamist; tehnilist ja kutseharidust ning kõrgkoolidevahelisi õpilasvahetusi.

Lisaks lepiti kokku koostöö laiendamises tuumaohutuse, rändepoliitika, kergetööstuse ning välispoliitika koordineerimise valdkonnas.

Erdoğan ja Mirziyoyev allkirjastasid ka ühisdeklaratsiooni, millega kinnitati 2022. aastal loodud kõikehõlmava strateegilise partnerluse jätkumist. Deklaratsioon sätestas mehhanismid koostöö süvendamiseks eri sektorites ning vormistas pikaajalise strateegilise planeerimise. Märkimisväärselt otsustati tugevdada koostööd religioonivaldkonnas ning võeti vastu 2026.–2027. aasta kultuurikoostöö kava.

Samuti kuulutati välja nn 4+4 strateegilise koostöö mehhanism, mille eesmärk on koondada ühtsesse raamistikku välis-, kaitse-, sise- ja luureasutuste koordineeritud tegevus.

Majandus- ja kaubandussuhete laienemine

Riigipead tõid esile kaubavahetuse stabiilse kasvu, ühisettevõtete arvu kahekordistumise ning otselendude laienemise. Praegu tegutseb Usbekistanis ligikaudu 1900 Türgi ettevõtet, koguinvesteeringutega umbes 5,6 miljardi USA dollari ulatuses, ning kahe riigi suuremaid linnu ühendab ligi 90 lendu nädalas.

Aastatel 2017–2025 peaaegu kahekordistus kahepoolne kaubavahetus, ulatudes 3 miljardi dollarini. Mõlemad valitsused teatasid kavatsusest tõsta see lähiaastatel 5 miljardi dollarini. 2024. aastal eksportis Usbekistan Türki peamiselt metalle, tekstiile, mineraaltooteid, plasti ja kummi ning põllumajandussaadusi. Türgi eksportis Usbekistani eeskätt masinaid, keemiatooteid, tekstiile, metalle, plasti ja kummi ning mootorsõidukeid.

Geopoliitiline joondumine ja turgi maailm

Geograafilise asendi tõttu on Türgil ja Usbekistanil tugev huvi geopoliitilise ja regionaalse koostöö vastu. Mirziyoyev rõhutas avalikult Türgi kasvavat globaalset mõju, nimetades seda „üheks maailma uutest geopoliitilistest võimukeskustest“. Mõlemad liidrid toonitasid oma seisukohtade ühtsust regionaalsetes küsimustes ning koostöö tähtsust turgi maailmas.

2009. aastal asutatud TRO on viimastel aastatel läbi teinud elavnemise, liikudes kultuurifoorumist üha enam geopoliitilise organisatsiooni suunas. Türgi on püüdnud muuta selle sümboolsest platvormist strateegiliseks Euraasia teljeks, kasutades pehmet jõudu, sõjalist koostööd ja majanduslikku integratsiooni, et täita Venemaa Ukraina-sõjaga hõivatusest tekkinud regionaalset tühimikku.

TRO kaudu on Türgi laiendanud oma ambitsioonikat välispoliitikat lõuna ja ida suunas – Venemaa ja Hiina poole –, pakkudes Kesk-Aasia riikidele strateegilise tasakaalustamise võimalusi Hiina, Venemaa, Euroopa ning Ameerika Ühendriikide suhtes. Organisatsioon peegeldab ka liikmesriikide ühist huvi tugevdada regionaalset vastupanuvõimet väliste agendade, sisemiste lõhede ja loodusõnnetuste suhtes.

Katastroofivalmidus ja regionaalne vastupanuvõime

Türgi ja Kesk-Aasia vabariigid paiknevad aktiivsetes maavärinavööndites. Välja arvatud Astana, asuvad nende pealinnad eriti haavatavates piirkondades. Usbekistan mäletab 1966. aasta Taškendi maavärinat, samas kui 2023. aasta Türgi–Süüria maavärin, mis nõudis üle 50 000 inimelu, rõhutas piirkonna ühist seismilist haavatavust.

Seetõttu on põhjendatud suurem rõhuasetus koostööle kriisireageerimises. Sama oluline on ennetus – eeskätt maavärinakindlate ehitusnormide vastuvõtmine ja jõustamine. Jaapan, kes laiendab oma kohalolu Kesk-Aasias ning on maavärinakindla ehituse valdkonnas maailmaliider, võiks pakkuda väärtuslikku tehnilist ekspertiisi.

Kultuuri-, haridus- ja institutsionaalne koostöö

2026. aasta jaanuarikohtumised kinnitasid ka pühendumust ühistele kultuuriprogrammidele, haridusvahetustele ning laiematele inimestevahelistele sidemetele. Vastastikuste haridusasutuste loomise algatuse raames osalesid Erdoğan ja Mirziyoyev Istanbuli rajatava Usbekistani riikliku kooli nurgakivi asetamisel.

Usbekistanist sai 2019. aastal TRO täisliige, mis tähistas olulist verstaposti koostöö süvenemisel Türgi ja teiste turgikeelsete riikidega. Sellest ajast on suhted TRO raames arenenud kultuurilisest suhtlusest strateegiliseks ja mitmetahuliseks partnerluseks, hõlmates majandus-, poliitika-, transpordi- ja institutsionaalset koostööd.

Kahe riigi suhted on üha enam omandanud koordineeritud juhtimismudeli tunnused TRO sees. See peegeldab kasvavat vastastikust usaldust ja täiendavaid rolle: Türgi kui majanduslik ja geopoliitiline tugisammas ning NATO liige; Usbekistan kui Kesk-Aasia keskne sõlm ja oluline värav Afganistani suunal.

Kõrgetasemelised kolmepoolsed kohtumised – nagu Türgi–Aserbaidžaani–Usbekistani tippkohtumine Ankaras 2025. aasta jaanuaris – tõid kaasa Ankara deklaratsiooni, mis kutsus üles süvendama integratsiooni kaubanduses, investeeringutes, transpordis ja energeetikas, eriti projektide kaudu nagu Trans-Kaspia rahvusvaheline transpordikoridor (nn Keskmine koridor) ja Zangezuri koridor.

Kaubanduse hõlbustamine ja institutsionaalsed tööriistad

Usbekistani ja Türgi vaheline kaubandus toimub nii enamsoodustusrežiimi kui ka sooduskaubanduslepingu alusel, toetades selle püsivat laienemist. TRO algatused – sealhulgas lihtsustatud tollikoridor (jõustus novembris 2024) ning e-Permiti digitaalne maanteetranspordi integratsioon – on suunatud piiriületusviivituste vähendamisele ja mittetariifsete kaubandustõkete alandamisele. Maailmapank on nimetanud piiriviivitusi oluliseks kaubanduslikuks kitsaskohaks, kuna need aeglustavad kaubavahetust, tõstavad kulusid ja piiravad majanduskasvu.

TRO raames loodi 600 miljoni USA dollari suuruse volitatud kapitaliga Turgi Investeerimisfond, mille eesmärk on rahastada väikese ja keskmise suurusega ettevõtteid ning piiriüleseid projekte transpordi, logistika ja energeetika valdkonnas, tugevdades liikmesriikide majanduslikku integratsiooni.

Usbekistan on TRO-s edendanud ka laiemat mitmepoolset koostööd teaduse, hariduse, digitaliseerimise ja noorsootöö valdkonnas. Märkimisväärselt juhib Usbekistan aastatel 2025–2026 Turgi Ülikoolide Liitu, institutsionaliseerides akadeemilist koostööd. Usbeki juhid on rõhutanud ka vajadust tugevdada kestlikku arengut ning kollektiivset reageerimist süsteemsetele ohtudele, sealhulgas pandeemiatele, keskkonnaprobleemidele ja humanitaarkriisidele.

Kokkuvõte

Usbekistani ja Türgi suhted on TRO raames kujunenud dünaamiliseks ja strateegiliselt oluliseks partnerluseks. Nende koostöö ühendab süvenevad majandussidemed, taristuintegreerimise, institutsionaalse koordineerimise ja kultuuridiplomaatia, liikudes sümboolsest lähedusest praktilise, tulemustele orienteeritud koostöö suunas kaubanduse, transpordi, rahanduse ja regionaalse ühenduvuse valdkonnas.