Esmaspäeval, 18. novembril täitus Riia tuhandete rahvuslastega, kes ühinesid Rahvusliku Liidu (Nacionālā apvienība) korraldatud traditsioonilisel tõrvikurongkäigul, et tähistada Läti iseseisvuspäeva. See juba 24. korda toimuv sündmus sai alguse 2003. aastal ning on kasvanud rahvuspüha lahutamatuks osaks, pakkudes nii mälestust kui ka uhkustunnet Läti rahvale ja nende ajaloole.
Kogunemine algas Kārlis Ulmaņise mälestusmärgi juures, kus peeti kontsert ning jagati osalejatele tõrvikud. Marsi alguseks oli tuhandeid inimesi, kes süütasid tõrvikud ja suundusid läbi Riia vanalinna tänavate, hüüdes uhkusega: “Mēs esam latvieši!” (“Me oleme lätlased!”) Rongkäik liikus vabadussamba juurde, kus sümboolne tõrvikute meri ümbritses vabadussammast, kandes edasi rahvusliku ühtsuse ja vabaduse tähendust.
Tõrvikuid kandsid nii täiskasvanud kui ka lapsed ning paljud pered osalesid üritusel üheskoos. Osa inimesi kinnitas rinnale puna-valged lindid, teised kandsid suuri Läti lippe. Meediale antud intervjuudes rõhutasid osalejad, et tõrvikurongkäigu kõige olulisem tähendus seisneb rahvuse ühtekuuluvustundes.
„Soovin, et saaksime veel palju aastaid olla vabad ja õnnelikud. Me võime rõõmu tunda, sellisel rongkäigul osaleda ja nautida kõike seda, mis meil igapäevaelus olemas on,“ ütles osaleja Eva.
Edgars tõstis samuti esile inimeste ühtsust ja vastastikust hoolivust. „Iga aastaga on selle ürituse lahutamatuks osaks saanud ühtekuuluvustunne. Minu soov nii riigile kui ka ühiskonnale on, et oleksime sama ühtsed ja üksteise vastu sama lahked nagu täna. Et selline suhtumine püsiks kogu aasta jooksul, mitte ainult isamaalistel päevadel ja nädalatel,“ sõnas ta.
