Nädalavahetusel asusid Azawadi Vabastusrinde (FLA) tuareegi vabadusvõitlejad ulatuslikule ja koordineeritud pealetungile, mille käigus saavutati märkimisväärne ajalooline võit. Vaprust ja sihikindlust üles näidates vabastati Mali põhjaosas asuv strateegiliselt elulise tähtsusega Kidali linn, andes sellega ränga hoobi Assimi Goïta verisele sõjaväehuntale ja seda toetavatele Vene palgasõduritele.
Pikka aega vabaduse ja iseseisva Azawadi riigi nimel võidelnud tuareegid on näidanud hämmastavat meelekindlust, seistes silmitsi tugevalt relvastatud režiimiga. Pealetung algas laupäeval, laienedes üle kogu riigi ja raputades diktatuuri tugisambaid lausa pealinna Bamako lähistel.
Kidal on tuareegide iseseisvuspüüdluste süda ja sümbol. 2023. aasta lõpus langes linn ajutiselt Mali sõjaväe ja nendega käsikäes tegutsevate Venemaa palgasõdurite (endise Wagneri grupi, nüüdse Aafrika korpuse) kontrolli alla. Lääne meedia ja analüütikud pidasid seda toona tuareegide lõpuks, alahinnates põlisrahva tahet oma kodumaad kaitsta.
Pühapäevaks oli olukord aga kardinaalselt muutunud. Azawadi Vabastusrinne teatas, et on võtnud linna üle täieliku kontrolli. Tuareegide pealetung oli niivõrd jõuline, et muidu julmalt käituvad Vene palgasõdurid ja hunta sõdurid olid sunnitud varjuma endisesse ÜRO baasi (Laager 2), kust nad lõpuks taandumiskokkuleppe alusel põgenesid.
„Meie väed on võtnud Kidali linna üle täieliku kontrolli,“ teatas Azawadi Vabastusrinde juhtkond. „See on osa laiemast pealetungist, mille eesmärk on kõigi meie alade vabastamine ja julgeoleku tagamine Azawadi piirkonnas.“
Kohalike elanike sõnul patrullivad tänavatel nüüd tuareegi omakaitseväed ning terrorit külvanud sõjaväekonvoid on linnast lahkunud.
Assimi Goïta diktatuur, mis haaras riigis võimu 2020. aasta riigipöördega, on aastaid hoidnud võimu repressioonide ja Moskva toetuse abil. Nädalavahetuse sündmused näitasid aga režiimi tegelikku haavatavust.
Lisaks Kidali kaotamisele kandis hunta raskeid kaotusi ka oma absoluutses võimukeskuses. Pealinna Bamako lähistel asuvas Kati garnisonilinnas, kus elavad hunta kõrgeimad juhid, puhkesid samuti lahingud. Rünnakute käigus hukkus hunta üks mõjukamaid figuure, kaitseminister kindral Sadio Camara, kelle elukoha juures plahvatas autopomm. See on Goïta režiimile kõige tõsisem tagasilöök alates võimuhaaramisest, paljastades, et diktatuur ei suuda enam tagada isegi omaenda juhtkonna turvalisust.
Kuigi lääne uudisteagentuurid kipuvad sündmusi kajastades otsima sensatsiooni, tembeldades kogu piirkonnas toimuva vastupanu lihtsustatult “islamiäärmusluseks” või keskendudes rühmituste omavahelistele taktikalistele kokkulepetele ühise vaenlase vastu, on reaalsus kohapeal teistsugune. Tuareegide võitlus on fundamentaalselt rahvuslik vabadusvõitlus.
Tuareegi vabadusvõitlejad pöördusid pühapäeval ka rahvusvahelise üldsuse poole, kutsudes neid üles lõpetama Goïta sõjaväehunta toetamist, kuna see on „peamine takistus igasugusele usutavale ja kaasavale poliitilisele lahendusele.“
