USA president Donald Trump otsustas veebruaris alustada sõjalist operatsiooni Iraani vastu vaatamata sellele, et tema administratsiooni kõrgeimad luure-, sõjalised ja poliitilised nõunikud hoiatasid võimaliku energiakriisi, vägede ülekoormamise ning Iraani veelgi jäigema juhtkonna kujunemise eest. Sellise pildi joonistas välja ajalehe The Wall Street Journal hiljutine uurimus, mille kohaselt oli Trumpile enne sõja algust esitatud mitu konkureerivat hinnangut, kuid president otsustas riskantsema tee kasuks.
Üheks kõige otsesemaks hoiatuseks oli toonase riikliku luuredirektori Tulsi Gabbardi hinnang. Wall Street Journali allikate kohaselt hoiatas Gabbard Trumpi, et Iraani kõrgeima juhi ajatolla Ali Khamenei tapmine võib tuua võimule senisest veelgi karmima režiimi. Samuti kardeti, et Iraan vastaks strateegilise Hormuzi väina sulgemisega. Seda Pärsia lahe kitsust läbib ligikaudu viiendik maailma nafta- ja gaasikaubandusest, mistõttu oli selge, et selle pikaajaline sulgemine võib põhjustada globaalse energiaturu šoki.
Diplomaatilist lahendust eelistanud ka asepresident J. D. Vance. Tema hinnangul oleks läbirääkimistega saavutatud kokkulepe olnud USA-le oluliselt odavam kui sõda, mille tagajärgi oleks raske ette näha. Samal ajal esitasid kaitseministeeriumi ja sõjaväe kõrgemad juhid Trumpile sõjalisi variante, kuid osa ametnikest väljendas muret nii laskemoona varude kui ka juba niigi ülekoormatud relvajõudude pärast. Trump olevat nendele hoiatusetele vastanud seisukohaga, et sõjavägi suudab probleemidega nende tekkimisel toime tulla.
Sõja algus tekitas presidendis seevastu tugeva enesekindluse. Wall Street Journali allikate kohaselt oli Trump pärast Khamenei tapmise teadasaamist Mar-a-Lagos toimunud rahakogumisüritusel nähtavalt rahul ja tähistas sõjalist saavutust. Hiljem hakkasid aga ilmnema probleemid, mille eest teda oli enne operatsiooni hoiatatud.
Sõda ei lõppenud kiiresti ning Iraan ei langenud USA survel kokku. Selle asemel sulges Teheran Hormuzi väina ja maailma energiaturud sattusid surve alla. USA sõjaline kampaania venis ning Trumpi administratsioon hakkas otsima võimalust sõjategevuse vähendamiseks. Juunis jõuti ajutise vaherahuni, kuid lõplikku kokkulepet ei sündinud. Wall Street Journali andmetel toetas sõja lõpetamist lõpuks ligi 80 protsenti ameeriklastest ning ka osa vabariiklasi hakkas kartma, et pikaleveninud konflikt kahjustab partei väljavaateid novembris toimuvatel kongressivalimistel.
Samal ajal kasvasid USA relvajõudude probleemid. Wall Street Journal teatas augusti lõpus, et Iraani sõda on ammendanud märkimisväärse hulga USA kõrgtehnoloogilisest laskemoonast, sealhulgas Patriot PAC-3 ja THAAD süsteemide rakette ning teisi täppisrelvi. See on tekitanud Pentagonis küsimuse, kas USA suudaks pikaajalise konflikti korral samaaegselt täita oma kohustusi Euroopas ja Aasias ning vajadusel kaitsta näiteks Taiwani või oma NATO liitlasi.
Nüüd on Washington liikunud sõjalisest survest üha enam majandussõja poole. Augusti lõpus käivitas Trumpi administratsioon ametlikult operatsiooni „Economic Outcast”, mille eesmärk on lõigata läbi Iraani rahvusvahelised majanduslikud sidemed ning vähendada riigi võimalusi teenida naftast ja muust ekspordist raha. USA rahandusminister Scott Bessent nimetas seda enneolematuks kampaaniaks, mille siht on „lõigata läbi iga majanduslik päästerõngas“, mis Iraani režiimi üleval hoiab.
Trump ei alustanud seega sõda teadmatuses võimalikest tagajärgedest. Teda hoiatati nii Iraani vastureaktsiooni, maailmamajanduse kui ka USA enda sõjalise valmisoleku eest. President otsustas hoiatused siiski kõrvale jätta ning nüüd peab Washington tegelema nende riskidega, mida tema administratsiooni enda ametnikud juba enne esimest lööki laual hoidsid.
