Pärnu linnavalitsus pöördus kultuuriministeeriumi ja muinsuskaitseameti poole ettepanekuga võtta Liivi lahes asuv Sorgu ehk Leinalaid muinsuskaitse alla ning algatada saarele omaette muinsuskaitseala moodustamine. Esimese sammuna soovib linn saarele kuuekuulise ajutise kaitse kehtestamist.
Pärnu linnavalitsuse hinnangul on Sorgu puhul tegemist erakordse paigaga, kus põimuvad loodus-, ehitus-, mere- ja vaimne kultuuripärand. Saare kirjalikult dokumenteeritud ajalugu ulatub vähemalt 16. sajandisse.
Vanadel merekaartidel kandis saar nime Sorghholm ehk Leinalaid. 1570. aastal Inglismaal trükitud merekaardil oli Sorgu juba märgitud ühe Liivi lahe ohtliku piirkonnana. Ajal, mil Läänemere kallastel veel tuletorne ei olnud, olid merekaardid meresõitjatele üks väheseid võimalusi ohtlikest madalikest ja saartest hoidumiseks.
Sorgu esimene päevamärk püstitati 1864. aastal. Praegune punastest tellistest tuletorn valmis 1904. aastal ning selle projekteeris arhitekt Aleksandr Jaron. Pärnu linnavalitsuse hinnangul väärib Jaroni looming Sorgul märksa suuremat tähelepanu. Tallinnas on tema projekteeritud hooned – Gustav Adolfi Gümnaasiumi klassitsistlik võimla, pangahoone Estonia puiesteel ja Joakim Puhki villa – säilinud ning kaitse all. Sorgu tuletorn seevastu seisab seni ilma muinsuskaitselise staatuseta.
Linna ettepaneku üks keskseid eesmärke ongi vältida olukorda, kus ajaloolise tuletorni säilitamise asemel otsustatakse see lammutada ja asendada tänapäevase meremärgiga. Mure ei ole teoreetiline: tänavu lammutati Virtsu ajalooline tuletorn ning selle asemele rajati uus punavalge ehitis.
Sorgu ajaloopärand on aga mitmetahulisem. 1970. aastal rajas Sorgule oma askeetliku suvemaja teadlane ja leiutaja Johannes Hint, kelle leiutatud silikaltsiit oli maailmamastaabis uuenduslik ehitusmaterjal. Okupatsioonivõimu leppimatu vaenlasena kujunes tema saatus traagiliseks. 1985. aastal kirjutas ta Rummu vanglas oma testamendi, milles hoiatas Venemaalt lähtuva hävingu eest. Mõni kuu hiljem suri ta Nõukogude vanglas.
Hindi suvemaja on Sorgul säilinud tänu tema järeltulijatele ja kohalikele kaluritele, kes on hoonet aastakümneid hoidnud. Linn leiab, et ka see paik moodustab osa Sorgu vaimsest pärandist, mida ei saa käsitleda eraldiseisvalt saare loodusest ja ajaloolistest ehitistest.
Sorgu kuulub Kihnu kultuuriruumi koosseisu. Eesti esitas 2002. aastal UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja Kihnu kultuuriruumi, kuhu kuuluvad Kihnu, Manija ja Sorgu ning neid ümbritsevad väikesaared. UNESCO andis sellele 2003. aastal oma sümboolse kaitse.
Pärnu linn on Sorgu tulevikku oma arengukavades käsitlenud juba alates 2017. aastast ning lähtub seejuures püsiasustusega väikesaarte seadusest. Üheks eesmärgiks on leida saarevahid, kes tegeleksid nii loodus- kui ka kultuuripärandi hoidmisega. Linnavalitsuse sõnul on mitmed Kihnu ja Tõstamaa piirkonna vabatahtlikud juba aastaid oodanud võimalust Sorgule elama asuda.
Just kohalikud inimesed on seni aidanud hoida nii Hindi suvemaja, Jaroni tuletorni kui ka teisi saare ehitisi.
Sorgu vastu tunneb huvi ka Eesti Meremuuseum. Muuseumi visiooni kohaselt võiks saarele tulevikus rajada omaette muuseumi, mis tutvustaks selle ajalugu ja merepärandit. Väljapanekusse võiksid kuuluda ümbruskonna laevavrakkidelt pärit esemed ning näiteks Kihnu Virve tehtud fotod Sorgust. Praegu säilitatakse sellist materjali naabersaarel Manijal Muuseumiaidas.
Muinsuskaitseala moodustamise ettepanekule kirjutasid alla Pärnu linnapea Kristel Voltenberg, MTÜ Kihnu Kultuuriruumi juhataja Annely Akkermann, SA Kihnu Kultuuri Instituudi esimees Mark Soosaar ning Eesti Meremuuseumi direktor Urmas Dresen.
Linna jaoks on esimene ja kõige kiireloomulisem samm Sorgu ajutine kuuekuuline kaitse alla võtmine. See annaks riigile aega hinnata saare pärandväärtusi ning otsustada, kuidas tagada Leinalaiu ajaloolise tuletorni, Hindi suvemaja ja teiste kultuuriväärtuste säilimine pikemas perspektiivis.
