Ida-Virumaal Toila vallas, mis on seni jäänud sealseks eestluse kantsiks, plaanib vallavalitsus nüüd eestikeelse gümnaasiumi sulgemist ja selle asemele kuueklassilise kooli rajamist. See samm on seotud Haridus- ja Teadusministeeriumi pakutava toetusega “Ida-Virumaa põhikoolivõrgu korrastamiseks”.

Toila saaks toetust Ida-Virumaal jagatavast 60,7 miljonit eurosest summast, millest enamik tuleb Euroopa Liidu struktuurifondidest, tingimusel, et gümnaasiumiosa suletakse. “Põhikoolivõrgu korrastamine” tähendab, et olemasolevad koolid tuleb ühendada või muuta nad kuueklassiliseks. Toila vald peab ministeeriumile hiljemalt 15. oktoobriks vastama, kas nad nõustuvad selle muudatusega.

Rahvaarutelul Toila gümnaasiumis tutvustas haridus- ja teadusministeerium koolimaja uuendamise “sajandi võimalust”, mille kohta peab vald oktoobri keskpaigaks seisukoha kujundama. 29. augustil toimus Toila seltsimajas valla haridusvaldkonna arengukava kaasamisseminar, kust paljud kohalikud lahkusid vallavõimus pettununa. Selgus, et vald on jäigalt jäänud gümnaasiumi sulgemise juurde.

Lapsevanemad ja kogukond on gümnaasiumi sulgemise vastu. Praegu õpib Toila gümnaasiumis 53 õpilast, ja see arv kasvab jätkuvalt. Toila kool meelitab eesti lapsi laiast piirkonnast, sealhulgas Orult, Jõhvist, Sillamäelt ja Kohtla-Järvelt. Kuid ministeeriumi seisukohalt ei ole alla saja õpilasega gümnaasiumid jätkusuutlikud.

Toila gümnaasiumi sulgemine tooks aga kaasa tõsise probleemi piirkonna noortele, kuna lähikonnas ei ole alternatiive eestikeelses õppes jätkamiseks. Ida-Virumaal ongi üksnes kaks kooli, kus õppetöö käib 1.–12. klassini ainult eesti keeles: Iisaku ja Toila. Neist ühe gümnaasiumiosa sulgemine oleks löök tervele maakonnale. Toila õpilastel poleks lähikonnas alternatiive: Jõhvi riigigümnaasiumi ei mahu juba praegu kõik soovijad ja kutsehariduskeskuses eestikeelsed õppekavad peaaegu puuduvad. See tähendab, et lähikonnas ei saaks eestlased pärast 9. klassi enam edasi õppida eesti keeles.

Toila kool on juba praegu silmitsi tõsise ruumipuudusega, olenemata gümnaasiumiklasside olemasolust. Õpetajad on mures, et ministeeriumi ettepanek vähendada koolimaja suurust 40 protsenti tooks kaasa veelgi suurema ruumikitsikuse, ilma selge plaanita, kuhu kõik õpilased mahutada.