Toila gümnaasiumi laste vanemad, kes on üle aasta seisnud selle eest, et säiliks Ida-Virumaa viimane täielikult eestikeelne gümnaasium, said Tartu halduskohtult tagasilöögi. Kohus otsustas mitte rahuldada kaebust, milles taotleti vallavolikogu otsuse tühistamist muuta Toila gümnaasium üksnes põhikooliks alates 2026. aasta sügisest.
Toila vallavolikogu otsustas 2023. aasta märtsis nõustuda haridus- ja teadusministeeriumi ettepanekuga rajada Toilasse uus, 180 õpilasele mõeldud põhikool ning lõpetada gümnaasiumiastme tegevus. Selle muudatuse aluseks oli koolivõrgu korrastamise toetus Euroopa Liidu rahast. Haridusminister Kristina Kallas lubas vastutasuks toetada uue koolihoone rajamist.
Kaebuse esitanud vanemad rõhutasid, et muudatuse tagajärjel kaob piirkonnast viimane gümnaasium, mille õpilastest suurem osa on eesti emakeelega. Nende hinnangul on tegemist mitte ainult koolivõrgu ümberkorralduse, vaid eestikeelse hariduse olulise piiramisega Ida-Virumaal. Vanemate esindajad, advokaadid Villy Lopman ja Elvi Tuisk (advokaadibüroost Rask), tõid esile, et riigil ja omavalitsusel on põhiseadusest ning seadustest tulenev kohustus tagada eestikeelse hariduse kättesaadavus.
Kohus leidis siiski, et sellist kohustust ei tulene praegu kehtivatest õigustloovatest aktidest, mis nõuaksid omavalitsuselt eestikeelse õppekeskkonnaga gümnaasiumihariduse tagamist igas piirkonnas. Kohtunik Maria Lõbus leidis oma otsuses, et Toila gümnaasiumi õpilastele pakutakse alternatiivina Kohtla-Järve gümnaasiumi, kus tema hinnangul on piisavalt eesti emakeelega õpilasi. Samas möönis kohus, et õppetöö korraldamine muukeelsete laste seas võib olla keerulisem, kuid ei näinud selles piisavat põhjust vallavolikogu otsuse tühistamiseks.
Kohtus jäi lahendamata ka küsimus, kas kooli ümberkorraldamisel tuleb ära kuulata üksnes kooli hoolekogu ja õpilasesindus või ka kõik lapsevanemad, keda otsus puudutab. Samateemaline vaidlus on arutusel ka Riigikohtus, kes käsitleb paralleelselt Lääneranna valla koolide ümberkorraldust.
Toila lapsevanemad ei ole veel otsustanud, kas halduskohtu otsus edasi kaevata. Lapsevanemate esindaja Maria Ronk sõnas, et nad ootavad ära riigikohtu seisukoha sarnases asjas ning seejärel langetavad otsuse.
