Soome Kaitsepolitsei ehk Supo (suojelupoliisi) ümber lahvatanud suur kriminaalasi on jõudnud uude etappi. Prokuratuur teatas 21. septembril, et süüdistused on esitatud seitsmele inimesele. Kahtlustatakse, et Supo kasutas oma luuretegevuses pensionile jäänud ametnikke, kes said ligi salastatud teabele, ning et luuremeetodite rakendamisel ja salastatud info käsitlemisel rikuti õigusnorme. Üks süüdistatutest on Supo endine juht ja praegune Soome parlamendi peasekretär Antti Pelttari.
Pelttari vastu on esitatud süüdistus riigisaladuse paljastamises ja ametiseisundi kuritarvitamises. Riigisaladuse paljastamine on Soome õiguses riigireetmisena käsitatav kuritegu. Süüdistuse kohaselt puudutab üks episood 2020. aasta 20. augusti kuni 7. septembri perioodi, teine aga Pelttari tegevust Supo juhina pikema aja jooksul. Pelttari ja teised asjaga seotud inimesed on õigusrikkumisi samas eitanud.
Juhtumi sisu on erakordne, kuna küsimuse all ei ole mõne üksiku politseiniku omavoli, vaid julgeolekuasutuse terve töökorraldus. Soome prokuratuuri 2026. aasta mais avaldatud kokkuvõtte järgi kahtlustati, et Supo kasutas tsiviilisikuid viisil, mille tõttu said nad teada salastatud infot ja võisid seda piiranguteta töödelda. Veel tõsisemaks teeb olukorra asjaolu, et ühe sellise inimese seadmesse toimunud sissemurdmise tõttu jõudis salastatud teave välise osapooleni. Uurimises kahtlustati kokku kümmet inimest, kellest enamik olid Supo sees sellise tegevuse eest vastutanud ametnikud.
Omapärase peatüki moodustab pensionil luureametnik Veikko Palko, kelle roll tuli avalikkuse ette alles käimasoleva uurimise käigus. Helsingin Sanomate andmetel jätkas Palko pärast Supost pensionile jäämist Venemaa vastast vastuluuret ning kasutas selleks enda varasid; 2014. aastal võitis ta Eurojackpotis 61,2 miljonit eurot. Hiljem asutas ta fondi, mis jagas muu hulgas preemiaid ja stipendiume luurevaldkonna inimestele. Yle selgitas fondi registriandmete põhjal, et selle eesmärk oli toetada Soome riigi julgeolekut ning et fond võis toetada ka juba pensionile jäänud luureala inimesi.
Asi tuli päevavalgele ebatavalisi teid mööda. 2023. aasta sügisel näidati Venemaa riigitelevisioonis saadet, milles FSB väitis, et on paljastanud Soomes tegutsenud Venemaa allikad ning nimetas Supoga seotud inimesi. Iltalehe andmetel sai sellest alguse Soomes hiljem käivitunud uurimisprotsess. Samal ajal rõhutas Supo, et Venemaa televisiooni väited olid osa Venemaa infooperatsioonist. Hiljem tuli aga välja, et Supo oli juba viinud ühe oma tegevusega seotud küsimuse sõltumatu järelevalve menetlusse.
Luurejärelevalvevolinik Kimmo Hakonen ütles uudistekanalile Yle, et Supo tegevuse kontroll algas juba 2023. aasta oktoobris, enne ametliku kriminaaluurimise käivitamist. Tema sõnul ilmnes kontrolli käigus asjaolusid, mille puhul „võib olla tegemist seadusvastasusega“. 2024. aasta alguses lisandus uut infot ning Hakonen saatis asja veebruaris edasi riigiprokuratuuri, mille kaudu käivitati politsei kriminaaluurimine. Ametlik uurimine registreeriti 26. veebruaril 2024 ning seda juhtis riigiprokuratuuri kaudu keskkriminaalpolitsei, sest kahtlustatavad olid politseinikud.
Parlamendi järelevalvekomisjoni aseesimees Pauli Kiuru tunnistas, et lugu kõlab peaaegu uskumatult: tema sõnul võiks see tavakodanikule tunduda „Hollywoodi B-klassi filmi“ materjalina. Veel olulisem oli tema järeldus: „Vajatakse isegi järelevalve järelevalvet“. Supot hakkas uurima teine sõltumatu järelevalveorgan, millel oli õigus küsida, mida amet teeb, ja viia kahtlused kriminaaluurimiseni. See süsteem loodi 2019. aastal pärast Soome luureseaduste suurt reformi. Luurejärelevalvevoliniku ülesanne on kontrollida nii tsiviil- kui ka sõjaväeluure seaduslikkust ning tema amet on sõltumatu.
Varem olid Soome julgeolekuasutused palju enam salastatud. Ajaloolane Jukka Pesu on uurinud Supo poliitilist kontrolli aastatel 1969–1982 ning kirjeldanud, kuidas asutus hakkas oma suhteid riigivõimuga kujundama mitte suurema läbipaistvuse, vaid teabe rangema suunamise ja isiklike kontaktvõrgustike abil. Selline taust aitab mõista, miks Supo tegevuse sõltumatu kontroll on demokraatliku süsteemi jaoks oluline. Diplomaat ja teadlane Alpo Rusi on kirjeldanud Supot sõnadega „valtio valtiossa“ ehk „riik riigis“, väites, et külma sõja ajal kujunes asutus erakordselt suletud poliitilise võrgustiku osaks ning osa väga tundlikke poliitilisi seoseid võis jääda uurimata.
