Tiibetist põgenenud noormees kirjeldab Puna-Hiina käimasolevat kultuurigenotsiidi

25-aastane tiibetlane Cheogyal Dawa, kellel õnnestus tänavu kodumaalt põgeneda ning jõuda lõpuks Indiasse Dharamsalasse, kirjeldab, kuidas Puna-Hiina võimude aastatepikkune poliitika on tema hinnangul viinud Tiibeti keele, kultuuri ja usuelu järjest tugevama allutamiseni kommunistlikule riigile.

CNN-ile antud intervjuus räägib Dawa, et üks emotsionaalsemaid hetki pärast põgenemist saabus Nepalis, kus ta nägi esimest korda pärast lapsepõlve avalikult välja pandud dalai-laama portreed. „Ma olin nii elevil, et puhkesin nutma. Siis tundsin, et olen jõudnud turvalisse kohta ja olen vaba,“ meenutas ta. Dalai-laama kujutiste avalik eksponeerimine on Pekingi režiimi kontrollitavatel Tiibeti aladel keelatud.

Dawa sõnul õppis ta lapsepõlves koolides, kus õpetati põhjalikult tiibeti keelt, kodumaa ajalugu ja budistlikku kultuuri. „Mu õpetaja ütles toona, et meie, tiibetlased, peame õppima tiibeti keelt ja kaitsma oma kultuuri,“ meenutas ta. Tema sõnul on olukord viimastel aastatel kardinaalselt muutunud.

Tema hinnangul võtsid kommunistlikud võimud 2021. aastal üle tema algkooli ning 2024. aastal suleti ka keskkool, kus õpetati traditsioonilisi tiibeti aineid. Nüüd õpetatakse tiibeti keelt vaid ühe õppeainena, samal ajal kui õpikud ülistavad Hiina kommunistlikku parteid ja selle relvajõude.

„Vanem põlvkond ei saa enam nooremaga suhelda. Kui vanavanemad tahavad rääkida lugusid Tiibetist või oma elust, siis noored ei saa neist enam aru. Nad on täielikult ära lõigatud,“ ütles Dawa.

Kirjeldus langeb kokku teiste teadetega, mille kohaselt on Pekingi režiim viimastel aastatel oluliselt suurendanud hiinakeelse õppe osakaalu ning vähendanud vähemusrahvaste keelte kasutamist koolides. 1. juulil jõustus Puna-Hiinas uus „riikliku ühtsuse seadus“, mille eesmärgiks nimetab Peking „ühtse Hiina rahva kogukonnatunde tugevdamist“. Tegelikult tähendab see sundassimilatsiooni süvenemist ning vähemusrahvaste keelte ja identiteedi edasist nõrgestamist.

Samal ajal ei ole selge, kas ja kuidas määratakse järglane 91-aastasele dalai-laamale. Dalai-laama on teatanud, et tema reinkarnatsiooni määramise õigus kuulub üksnes tema institutsioonile ning järgmine dalai-laama leitakse väljaspool Puna-Hiinat. Hiina kommunistlik partei kinnitab seevastu, et lõplik otsustusõigus kuulub riigile ning Peking nimetab vajadusel ise järgmise dalai-laama.

Dawa sõnul muutus tema kodupiirkonnas aastate jooksul märgatavalt tugevamaks ka riiklik kontroll. Tema sõnul kutsutakse elanikke regulaarselt poliitilistele koosolekutele, kus õpetatakse kuulama kommunistlikku parteid ning hoiatatakse lapsi kloostrikoolidesse saatmise eest.

Samuti kirjeldab ta ususümbolite eemaldamist ja hävitamist. Tema sõnul lammutati tema kodukandis suur Buddha kuju, eemaldati palvelipud ning palverattad. Protestijad saadeti poliitilise ümberõppe keskustesse ehk koonduslaagritesse. CNN märgib, et satelliidifotod kinnitavad vähemalt osa kirjeldatud ehitustöödest ning piirkonnas toimunud muutustest.

Veel paarkümmend aastat tagasi põgenes Tiibetist igal aastal tuhandeid inimesi, kuid tänapäeval on see muutunud äärmiselt keeruliseks. Tiibeti eksiilvalitsuse andmetel jõudis aastatel 2020–2025 Indiasse vähem kui 90 uut Tiibeti põgenikku. Piirikontrolli tugevdamine, digitaalne jälgimine ning passide väljastamise piirangud on muutnud põgenemise oluliselt raskemaks.

Dawa sõnul oli kohtumine dalai-laamaga pärast Indiasse jõudmist elu kõige meeldejäävam hetk. „Ütlesin talle: te peate elama pika elu. Kõik kuus miljonit Tiibeti inimest ootavad teie tagasitulekut,“ meenutas ta.