Globaalne linnukaubandus, mida on oluliselt mõjutanud inimtegevus, on kaasa toonud võõrliikide leviku, mille mõju linnustiku mitmekesisusele on murettekitav. Tartu Ülikooli teadlaste uuring ajakirjas Ecology Letters näitab, et võõrliikide levik on viinud linnustiku eripalgelisuse vähenemiseni ülemaailmselt. Samuti on selgunud, et välja surevad eelkõige erilised liigid, samas kui lisanduvad võõrliigid sarnanevad juba olemasolevatele liikidele. See olukord suurendab veelgi ökosüsteemi haavatavust.

Inimene on ajaloo jooksul sihilikult levitanud endale meelepäraseid linnuliike, mida on sageli nimetatud looduse rikastamiseks. Näiteks on liike viidud erinevatesse piirkondadesse kahjuritõrje, kaubanduse ja küttimise eesmärkidel. Tuntud võõrliigid, nagu kodutuvi, koduvarblane, kuldnokk, kaeluspapagoi, maina-kuldnokk, faasan, mandariinpart ja tulipart, on kõik inimeste tegevuse kaudu levinud. Samas on mitmes piirkonnas looduslikud linnuliigid, näiteks ruiklased, kellest Eestis elavad rooruik, rukkirääk, lauk, tait, täpik- ja väikehuik, ohustatud, eriti suured ja aeglaselt sigivad linnud, kellel on suurem väljasuremise tõenäosus.

Praegu on leitud, et ligikaudu 8% linnuliikidest on saartel väljasurnud, maismaal on see protsent oluliselt väiksem, ulatudes vaid 0,002%ni. See tekitab küsimuse, kas mandriliigid on saanud ajapikendust ja kas nad on samuti saatusesarnases ohus, nagu saartel elavad liigikaaslased. Iga liigi väljasuremise eetilisele küsimusele vastamine on oluline, et mõista suuri muutusi ja prognoosida ökosüsteemide toimimist, mis omakorda mõjutab inimeste heaolu.

Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi teadlased analüüsisid globaalset andmestikku võõr- ja ohustatud liikide kohta, et uurida linnustiku mitmekesisuse muutusi. Uuringu käigus koondati andmeid 8143 linnuliigi morfoloogiliste mõõtmete, elukäigu tunnuste ja fülogeneetilise teabe kohta. Kõik need näitajad aitavad iseloomustada linnustiku funktsionaalset ja fülogeneetilist mitmekesisust. Liikide väljasuremise tõenäosus määrati rahvusvahelise punase nimestiku järgi, samal ajal kui võõrliikide andmebaas andis ülevaate 802 võõrlinnuliigi esinemisest 281 maailma piirkonnas.

Teadlaste uuringu kohaselt on inimmõju linnustiku mitmekesisusele ulatuslik. Võõrliikide lisandumine on põhjustanud kohaliku liigirikkuse vähenemise keskmiselt 6%, mis tähendab umbes 25 linnuliigi kadumist ühe piirkonna kohta. Eriti märkimisväärne on mitmekesisuse vähenemine Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas, kus võõrliikide lisandumine on olnud intensiivsem võrreldes Euroopa, Põhja-Ameerika ja Okeaaniaga.

Eriti kriitiline on, et võõrliigid ei aita kaasa kohaliku ökosüsteemi tasakaalu säilitamisele, vaid pigem leevendavad seda vähesel määral. Võõrliikide levik ei suuda asendada või kompenseerida kohalike ohustatud liikide kadumist, mis omakorda vähendab ökoloogilise funktsionaalsuse ja evolutsiooni võimalusi. Seetõttu on oluline keskenduda kohalike, talitluselt ja fülogeneetiliselt unikaalsete liikide kaitsele, et säilitada linnukoosluste mitmekesisus ja ökosüsteemide stabiilsus.