Suvisteid, mida tuntakse ka kasepühade, meiude, karjasepühade, kiigepühade ja munapühadena, peetakse rahvasuus erilise austuse..
Kui kevadpäike murrab end läbi pilvede ja äratab maa uuele elule, saabub aeg, mil..
Muinaseestlaste kalendris tähistati mahlakuu 23. päeval karjalaskepäeva, mille nimi viitab otseselt loomakarja esimesele kevadisele..
Munadepühade juurtes peitub iidsete põlisusu rahvakombestike vaim ja müsteerium, mis räägivad meile looduse tähtsusest..
Muinaseestlased ootasid pikisilmi põllutööde alguse esimest märki, mis saabus 14. aprillil – künnipäeval. See..
Täna, 13. aprillil, tervitame rahvakalendri urbepäeva – päeva, mis toob endaga kaasa looduse ärkamise..
Muinaseestlaste rahvakalendris särasid mitmed salapärased päevad, mille hulgas paistis silma ka eidepäev ehk paabapäiv...
Eesti esitas mardi- ja kadrisandiks käimise traditsiooni UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Lõplik otsus selle..
Muistsete eestlaste elus märkis kevade saabumist mitmeid tähtpäevi, millest üks eriti pidulik oli marjapunapäev,..
Muistsete eestlaste kultuur peegeldab sügavat ühendust looduse rütmide ja elu põhivooludega. Üks tähtsamaid ja..