Esmaspäeval, 19. augustil, avati Tabasalus Kase tn 10 majal mälestustahvel, mis tähistab Eesti Vabariigi ajaloo üht otsustavat hetke. Just selles hoones asunud tehnilisel korrusel paiknes 1991. aasta augustikriisi ajal salajane sidekeskus, mis mängis võtmerolli Tallinna Teletorni kaitsmisel okupatsioonivägede rünnaku eest.

Mälestustahvli avamine Tabasalus on osa laiemast algatusest, mille eestvedajaks oli Riigikaitse Rügement MTÜ juhatuse liige Kristo Pals. Pals koos oma meeskonnaga otsustas jäädvustada ühe 1991. aasta augustikriisi aegse lahingupaiga, mis seni oli jäänud laiemale avalikkusele suhteliselt tundmatuks. Nende algatuse tulemusena monteeriti Kase tänav 10 asuvale majale mälestusplaat, mis meenutab ja austab neid mehi, kes riskisid oma eluga Eesti iseseisvuse eest seistes.

Tahvlil seisab kirjas: “Selle hoone tehnilisel korrusel asus Eesti Vabariigi salajane sidekeskus. Siit peeti 19.–21.08.1991 elektroonilist võitlust Tallinna Teletorni ründavate okupatsioonivägede vastu. Eesti iseseisvust kaitsesid: Meelis Tellmann, Lembit Kulmar, Hellar Pagi, Viktor Repponen ja Tarmo Tölp.”

Tabasalu sidekeskuse tähtsus oli hindamatu. Pärast veriseid Vilniuse sündmusi jaanuaris 1991, kui Nõukogude armee surus jõhkralt maha Leedu iseseisvuspüüdlused, sai selgeks, et ka Eestis on vaja luua sõltumatu ja turvaline sidesüsteem. Sellest ajendatuna rajati Eestis salajane sideliin, mis ühendas Toompead Kloostrimetsa teletorni ja varusaatjatega.

Sidekeskus Tabasalus osutus kriitiliseks just augustis 1991, mil Eesti Vabariigi iseseisvus oli otseses ohus. Tallinna Teletorn, mis asub Kloostrimetsas, oli kriitiline sidepunkt, mille kaudu toimus ühendus välismaailmaga. 20. augustil 1991, kui Tallinna jõudsid Pihkva dessantväelased, hakkas olukord muutuma äärmiselt pingeliseks. Järgmisel päeval, 21. augusti varahommikul, alustasid okupatsiooniväed rünnakut teletorni vastu.

Sel hetkel mängisid Tabasalu sidekeskuses tegutsenud viis meest – Viktor Repponen, Meelis Tellmann, Lembit Kulmar, Hellar Pagi ja Tarmo Tölp – üliolulist rolli. Nende ülesandeks oli segada Nõukogude armee sidekanaleid, mis koordineerisid rünnakut teletornile. Tabasalu meeskond peilis välja Nõukogude vägede suhtlussagedused ja alustas aktiivset segamist, tekitades vaenlase ridades kaose. Teletorni ründavad väed kaotasid omavahelise side.

“Kõige keerulisem hetk saabus minu jaoks 21. augustil 1991 kell 5.45, kui katkes Nõukogude sõjaväe sagedustel püsinud raadiovaikus,” meenutab toona elektroonilise võitluse alustamiseks käsu andnud Aadu Jõgiaas. “Kümme minutit hiljem jõudsid Tallinna teletorni hõivamisele asuvad väeüksused lahingupositsioonile. Kell 6.08 andis Tondil asunud operatsiooni juht korralduse kanda ette kohapealsest olukorrast. Nüüd alustas minu “sekundite lugeja” oma tööd. Kas me elektrooniliselt ründame neid või mitte? Puudus võimalus juhtide käest nõu küsida, nii et otsuse pidin langetama ainuisikuliselt. Ja seda kõigest mõne sekundi jooksul, sest vastane alustas juba informatsiooni edastamist. Andsin käsu alustada segamist. Tallinna teletorni ründavate Nõukogude armee väeüksuste omavaheline side katkes seejärel kolmeks-neljaks tunniks, samuti raadioside operatsiooni juhtiva staabiga.”

Kuigi oht, et Tabasalu sidekeskus välja peilitakse ja rünnatakse, kasvas, suutsid mehed oma ülesande edukalt täita. Tabasalu meeskonna kiire ja täpne tegutsemine aitas ära hoida Tallinna Teletorni langemise, mis oleks olnud tohutu löök Eesti vastupanuvõimele.

Tabasalus avatud mälestustahvel jäädvustab nende meeste nimed, kes toona astusid kindlameelselt vaenlase vastu. Kuigi 1991. aasta augustis ei hukkunud õnneks keegi neist, oli nende tegevus otsustav. Tänu neile on Tabasalu tornmaja, kus asus salajane sidekeskus, nüüd osa Eesti ajaloost, meenutades meile vabaduse hinda ja neid, kes seda kaitsesid.