Taani valitsus soovib anda õpetajatele senisest laiemad õigused kasutada klassiruumis füüsilist sekkumist, sealhulgas hoida korrarikkuvat õpilast kinni või viia ta vastu tahtmist teise ruumi. Oktoobris esitatud seaduseelnõu eesmärk on reageerida koolides süvenenud vägivallale ja olukordadele, kus õpetajad kardavad õpilaste sekkumise korral ise karistada saada. Kui eelnõu vastu võetakse, peaksid uued reeglid jõustuma 2027. aasta augustis.

Haridusminister Magnus Heunicke sõnul ei tohi õpetajad jääda hätta olukorras, kus klassis puhkenud konflikt väljub kontrolli alt. „Õpetajad ei tohi kahelda selles, mida neil on lubatud teha olukorra teravnemisel. Ükski õpetaja ei peaks kartma vallandamist selle eest, et ta sekkus vägivaldses olukorras siis, kui see oli vajalik,“ ütles minister. Valitsuse eesmärk on kehtestada selged reeglid, mis kaitseksid nii õpetajaid kui ka teisi õpilasi.

Praegu tohib Taanis õpetaja kasutada füüsilist jõudu eelkõige siis, kui õpilane ohustab iseennast või teisi või kahjustab kooli vara. Uus eelnõu laiendaks sekkumise aluseid olukordadele, kus õpilane häirib oluliselt teiste õppimist või käitub teiste suhtes psühholoogiliselt vägivaldselt. Füüsiline sekkumine võiks tähendada õpilase kinnihoidmist, tema paigal hoidmist või eemaldamist ruumist vastu tema tahtmist.

Selline füüsiline sekkumine oleks lubatud üksnes juhul, kui muud abinõud on ammendatud, ning see peab olema olukorraga proportsionaalne. Sekkumine tuleb lõpetada võimalikult kiiresti ja viia läbi võimalikult leebelt. See ei tohi asendada õpetaja pedagoogilist tööd ega kooli kohustust õpilase eest hoolitseda. Juhtumist tuleb teavitada lapsevanemaid ja kohalikku omavalitsust.

Reformi taustaks on haridusministeeriumi 1. oktoobril avaldatud uuring, mille järgi esines 2025. aastal füüsilist vägivalda õpilaste vahel vähemalt korra 55% Taani kooliklassidest. Vähemalt kord kuus tuli seda ette 36% kõigist klassidest. Kõige sagedamini esines vägivalda nooremates klassides: 0.–3. klassi puhul oli seda kogenud 75% klassidest, 4.–6. klassis 59% ning 7.–10. klassis 27% klassidest.

Uuringu järgi koondus suur osa vägivallajuhtumitest väikese arvu õpilaste ümber. Klassides, kus füüsilist vägivalda oli esinenud, pidasid õpetajad 60% juhtudel vastutavaks vaid üht või kaht õpilast. Vägivald polnud suunatud ainult kaasõpilaste vastu: ministeeriumi andmetel esines füüsilist vägivalda koolitöötajate vastu ligikaudu viiendikus klassidest. Rohkem kui veerand õpetajatest leidis, et vägivaldne ja kontrollimatu käitumine on viimase viie aasta jooksul sagenenud. Uuring ei tuvastanud pärast muude tegurite arvestamist üldist statistilist seost õpilaste etnilise tausta ja vägivalla sageduse vahel.

Taani õpetajate ametiühing on nõudnud selgemaid reegleid, sest õpetajad on kartnud füüsilise kontakti kasutamise õiguslikke tagajärgi ka olukordades, kus nende eesmärk on klassis kord taastada. Ametiühingu esimehe Gordon Orskov Madseni sõnul loobus viimase aasta jooksul ligikaudu iga kolmas õpetaja füüsilise kontakti kasutamisest rahu taastamiseks just negatiivsete tagajärgede kartuses. Ametiühing on valitsuse uut eelnõu tervitanud, rõhutades õpetajate õiguskindluse ja kõigi õpilaste õppimisvõimaluste kaitse tähtsust.

Kavandatavad muudatused on tekitanud ka vastuseisu. Taani laste õiguste ühingu Børns Vilkår direktor Rasmus Kjeldahl on väljendanud muret, et füüsilise jõu kasutamise laiendamine võib konflikte süvendada ja kahjustada usaldust õpetajate ning õpilaste vahel. Tema hinnangul võivad uued reeglid jätta õpetajatele liiga palju tõlgendamisruumi, mistõttu ei pruugi seaduse eesmärgiks seatud õigusselgus tegelikkuses täielikult saabuda. Ühing toetab vajadust kaitsta õpetajaid ja teisi lapsi, kuid peab füüsilise jõu kasutamise laiendamist õpilaste tunnisegamise korral problemaatiliseks.

Taani koolides on kehaline karistamine keelatud alates 1967. aastast. Seaduseelnõu esimene lugemine Taani parlamendis on kavandatud 10. novembrile 2026. Enne 2027. aasta augustiks kavandatud rakendumist peab parlament eelnõu heaks kiitma.