Värske uuring paljastas, et Tallinna metsades on avastatud ligi 100 hektarit vääriselupaiku, mis mängivad olulist rolli linna loodusliku mitmekesisuse säilitamisel. Vääriselupaigad, kus esineb rohkelt haruldasi ja ohustatud liike, on muutunud üha väärtuslikumaks keskkonnale, kuid on samas üle Eesti ohus raiesurve tõttu.

Tallinna keskkonna- ja kommunaalameti tellitud uuring näitas, et vääriselupaigad paiknevad linna erinevates piirkondades, nagu Nõmme-Mustamäe, Pirita jõeoru ja Aegna maastikukaitsealal ning Pääsküla raba kaitsealal. Suurima pindalaga vääriselupaigad on loomaaia territooriumil paiknev Veskimets ja Maarjamäel Klindiparki ümbritsev mets.

Meelis Uustal, keskkonna- ja kommunaalameti looduskaitse juhtivspetsialist, juhib tähelepanu asjaolule, et enamik Tallinna metsadest on jõudnud vanuseni, kus need on ideaalsed elupaigad vanametsaliikidele. “See ei tule kellelegi üllatusena, et väljaspool Tallinna on sellises vanuses metsadele väga suur raiesurve. Seepärast vastab üha enam tõele paradoks, et loodusmetsa nägemiseks tuleb tulla Tallinna,” rõhutab Uustal.

Vääriselupaikade avastamine pole ainus üllatus Tallinna metsades. Uuringust selgus, et üle linna leidub sadu hektareid vanu metsi, mis, kuigi nad ei vasta vääriselupaikade kriteeriumidele, on siiski olulised looduslikud puhkealad, kus kasvavad sajanditevanused puud ja elavad mitmed haruldased liigid.

Tallinna vääriselupaigad on mitmekesised, ulatudes männi- ja kuusemetsadest kuni tamme- ja pärnametsadeni. Need on olulised mitte ainult loodusliku mitmekesisuse seisukohast, vaid pakuvad ka elanikele võimalusi looduses liikumiseks ja puhkamiseks.

Vääriselupaikade inventuur viidi läbi eelmisel aastal, ning tulemused on innustanud linnaelanikke ja ametnikke rohkem tähelepanu pöörama looduse hoidmisele ja kaitsele.