Siseministeerium esitles esmaspäeval uut eelnõu, mille eesmärk on muuta välismaalaste seadust, et laiendada võõrtööliste võimalusi Eestisse saabumiseks. Kuigi ministrid väidavad, et see on Eestile kasulik, võib uus poliitika tegelikult kaasa tuua A2-tasemel eesti keele valdavate lihttööliste massilise sissevoolu.

Siseministeeriumi eelnõu näeb ette mitmeid muudatusi, sealhulgas võimaluse lühiajaliselt töötada Eestis pikaajalise viisa alusel ning nõude läbida kohanemisprogramm ja omada vaid A2-tasemel keeleoskust Eestisse elama asudes.

Tänase seisuga piisab A2-tasemel eesti keele oskusest üksnes piiratud hulgal ametikohtadel nagu abiteenistujad, veduri- ja rongijuhid ning valvetöötajad. See tõstatab küsimuse, kas sellised nõuded ohustavad Eesti senist tööturgu ning pikemas perspektiivis eesti keele ja kultuuri säilimist.

Siseminister Lauri Läänemetsa sõnul on uue seaduse eesmärk soodustada kvalifitseeritud tööjõu ja talentide tulekut Eestisse ning ennetada ebaseaduslikku sisserännet. Samas peavad mõned eksperdid uut poliitikat ohtlikuks, kuna see võib kaasa tuua keele ja kultuuri hääbumise.

Eesti majandusminister Tiit Riisalo algatas juba varem arutelu sisserändekvoodi suurendamise üle, kuid see ettepanek on toonud kaasa vastakaid seisukohti nii ametnike kui ka ühiskonnaliikmete seas. Praegu kehtiva kvoodi kohaselt võib Eestisse aastas saabuda kuni 1300 välismaalast.

Sisserändepoliitika aluseks on seni olnud Eesti alaliste elanike arvuga seotud kvoot, mille eesmärgiks on säilitada Eestit rahvusriigi ja stabiilse ühiskonnana. Sellega seoses kehtivad välismaalastele mitmed reeglid ja piirangud, mis määravad ära, kes võib Eestisse sisse rännata ja millistel tingimustel.