Tartu Postimehes ilmunud arvamusartiklis hoiatas ajaloolane ja endine Tartu Linnamuuseumi töötaja Rünno Vissak, et muuseumi senine suund on viinud linna ajaloolise mälu järkjärgulise hääbumiseni. Tema sõnul on Tartu ajalugu käsitlev püsiekspositsioon asendatud pealiskaudse ja ajutise väljapanekuga, mis ei täida muuseumi põhifunktsiooni.

Vissaku sõnul eemaldati Katariina majas asunud Tartu Linnamuuseumi peamajast linna ajalugu kajastanud püsiekspositsioon, mis oli olnud avatud üle kahekümne aasta. Pärast näituse sulgemist 2023. aastal pole uut püsiekspositsiooni veel valminud ning muuseumi ruumides eksponeeritakse ajutist näitust „Meie Tartu“.

Ajaloolane nendib, et asendusnäitus katab valdavalt viimase poole sajandi sündmusi, jättes suure osa Tartu mitme tuhande aastasest ajaloost käsitlemata. Tema hinnangul kaldub väljapanek nostalgiahõngulisse ja pinnapealsesse käsitlusse, mis ei toeta linna ajaloo terviklikku mõistmist.

„Tartu ajalugu on Eesti kultuuriloo seisukohalt sedavõrd oluline, et pisendada selle linna esindusväljapanek asjaarmastajalikuks ja koduloomaiguliseks pseudourbanistlikuks fragmentaariumiks ei ole sobilik,“ kirjutab Vissak, rõhutades vajadust professionaalselt koostatud ja teaduslikult põhjendatud püsiväljapaneku järele.

Tema sõnul on muuseum viimastel aastatel hakanud keskenduma meelelahutuslikele projektidele, kontsertidele ja provokatiivsematele teemadele, mis võivad varjutada muuseumi teaduslikku ja hariduslikku rolli.

Vissak hoiatab, et kui linnamuuseumi põhieesmärk – Tartu ajaloo tutvustamine ja pärandi säilitamine – jääb tagaplaanile, ähvardab linna ajalooteadvust pikaajaline nõrgenemine. Ajaloolane kutsub üles taastama järjepidevust Tartu ajaloo uurimises ning eksponeerimises.