Ronald Judin soovitab panustada kodumaise põllumajanduse arengusse

Eesti põllumajandus seisab tõsistes raskustes, kus sisendid muutuvad üha kallimaks ja põllusaaduste hinnad ei suuda nendega sammu pidada. Paljud väiketalunikud sõltuvad olulisel määral riiklikest toetustest, et majanduslikult püsida. Sinise Äratuse juhatuse liige Ronald Judin väljendab Uutes Uudistes avaldatud arvamusloos muret põllumeeste olukorra pärast ja pakub välja mitmeid võimalusi olukorra parandamiseks, rõhutades vajadust põllumajandussektorit tugevdada.

Judin toob esile, et Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamise nimel rakendatav ülereguleerimine pärsib ettevõtlust ja seab ohtu põllumajandussektori. Judini arvates tuleks poliitika kujundamisel rohkem arvestada põllumeeste seisukohtadega, et tagada tasakaal keskkonna- ja majanduslike huvide vahel. “Kuna aga edukas regionaalpoliitika ja eesti rahva heaolu sõltuvad tugevast põllumajandussektorist, on tarvilik lähtuda poliitika kujundamisel põllumeeste arvamusest vähemalt samas mahus kui rohepöörajate omast,” rõhutab Judin.

Ametnike arvu kasv Eestis ja kliimaministeeriumi kiire paisumine on Judini sõnul murettekitav nähtus. Ta juhib tähelepanu sellele, kuidas bürokraatia laienemine võib olla seotud avaliku sektori kulude suurenemisega ning mõjutada negatiivselt majandust. Judin usub, et rahandusministri ülesanne on vähendada riigiaparaadi kulusid ja piirata bürokraatia kasvu, säilitades samas olulised teenused. “Avaliku sektori kulude osakaal SKTst aga ei saa lõpmatult suureneda – mingist piirist kõrgemale jõudmiseks tuleb makse tõsta, mis aga kägistab majandust ja teeb balansseerimise keerulisemaks,” osutab Judin. “Rahandusministri ülesanne ongi juhtida riiki nagu ettevõtet ehk vähendada riigiaparaadi kulusid ja piirata bürokraatia vohamist ning seda kärpida, samal ajal säilitades minimaalse kuluga teenused, mida turg ei suuda pakkuda.”

Ronald Judini sõnul on bürokraatlikud protsessid ka keskkonnavaenulikud. “Mida rohkem raha avalikus sektoris ära kulub, seda vähem on võimalik põllumeestele toetusi jagada,” nendib ta. Põllumajanduse ülereguleerimisele ja bürokraatia paisumisele lisaks räägib Judin elektri liigsest kallinemisest ning selle mõjust põllumajandussektorile. Ta nendib, et soodsa ettevõtluskeskkonna loomine on võtmetähtsusega, hoides maksud madalad ja tagades taskukohased sisendid. Judin toonitab, et kliimaeesmärkide saavutamine võiks olla pigem prääniku kui piitsa abil, soodustades põllumehi uuenduslikke meetmeid võtma.

Tema sõnul on oluline luua soodne ettevõtluskeskkond, mis aitaks hoida põllusaaduste kasvatamise kodumaal. “Eestis põllu pidamine on teiste riikidega võrreldes keskkonnasõbralikum ja siinne toodang palju mahedam,” lausub Judin. “Kui kogu Eesti teravili toodetaks siin ja seda jääks eksportimiseks ülegi, oleks pisut vähem vaja näiteks Saksa põllumajandust, kus taimekaitsevahendeid kasutatakse pindalaühiku kohta neli korda rohkem kui Eestis, ja Poola põllumajandust, kus see arv on 2,2.”

Judin pakub välja, et põllumajanduse elavdamiseks Eestis tuleb avalikku sektorit kokku tõmmata, suurendada põllumajandustoetusi ning langetada makse ja elektri hinda. “Kui me suudame midagi teistest tõhusamalt teha, peame sellele rõhuma,” leiab Judin. Tema seisukohtade kohaselt ei ole ükski hind liiga kõrge, kui see tagab Eesti rahva toidujulgeoleku ja maaelu arengu.